Tallinna Tervishoiu Kõrgkool TÕ 12 Heli Jürimäe Munarakk Iseseisev töö füsioloogia aines Tallin 2012 Munarakk, emassugurakk, suguliselt sigivate organismide paljunemisrakk, millest pärast viljastumist areneb loode. Inglise arst ja anatoom William Harvey, kes on läinud ajalukku oma embrüoloogia alaste töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm
3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess,
30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40. 1-kojaline taim- on liitsuguline taim, see on liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42
südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Dominantne tunnus- pärilik tunnus mis avaldub Retsetsiivne tunnus- pärilik tunnus mis ei avaldu Embrüo- loode Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eos- organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks
sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Krossingover kromosoomide ristsiire Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keha rakk Gameet sugurakk. Sperm meessugurakk,haploidse kromosoomistikuga väike liikumis võimeline rakk, toodetakse munandites. Sperma Munarakk naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine , mis toimub sugurakkude Eoseline paljunemine Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism Vegetatiivne paljunemine uus organism tekib taimekudedes olevatest eristumis ja jagunemis võimelistest rakkudest
juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos? Pastöörimine- toiduainete kuumutamine lühiajaliselt, et bakterid häviks. Spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Anaerobioos- bakter,kes elab ilma hapnikuta. 8.Nimeta (iseloomusta#) kaks anaeroobset bakterit. Batulismibakter kõige ohtlikum, Metaanibakterid 9.Mis on antibiootikum, miks ei mõju inimese rakkudele, viirushaiguste puhul? Millised organismid toodavad? Antibiootikum ained, mida toodavad ja eritvadad keskkonda paljud hallitusseened, bakterid, et tõrjuda
transportimine. Seemenpõieke paiknevad eesnäärme kohal. Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat. Suguti e. peenis väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha). Seemnerakk enamike suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk. Sperma e. seemnevedelik sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Ejakulatsioon spontaanne lihaste vappumine, mis põhjustab sperma väljapurske. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Erektsioon puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud.
taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine
mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. ( Hein: 2000) 2.1. Eosed Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad paljude taimede, vetikate, seente ja mõnede protistide elutsükli tähtsa etapi. ( Hein: 2000) 5 Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on
PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast. Esineb võililledel, kortslehtedel ja maranatel. Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib
Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). ·Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. ·Apomiktne paljunemine nmittesugulise paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata,
Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel).
Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel).
Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad
Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad
annaabi.ee 
