· Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb
plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool) viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 2
mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoloogia - biolooga teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 17.)tsütokineestsütoplasma jagunemise rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. 18.)karükinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 20.)plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 22.)spoor eos, protistidel,seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. 23.)tsütoskelett päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi ja liikumissüsteemiks. 24.)assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. 25.)tsitraadi tsükkel mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiaxe lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järkjärgult
Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool –t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks
Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen Kottseened- toiduaine riknemist põhjustav halliku liik Kandseened- põhiliselt söögiks kasutatavad seened Kübar- seene viljakeha ülemine lai osa Jalg- alumine kandev v. toetav osa seenel Eos(spoor)- paljunemisotstarbeline rakk,mis moodstub protistide,seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel Eosleht- kõrgemate eostaimede muundunud leht, mis kannab eoslaid Torukesed- paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed Hallikud- hallitust põhjustavad seened,mis võivad kuuluda eri süstemaatilistesse üksustesse
10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11. Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. 12. Mida korjatakse sügiseti metsaalt? Leia segadikust üles 19 sõna, mis on seotud bakterite ning seentega. Lahendussõna saad kokku lugeda 12 ülejäänud tähest. S R E T A K B A R E
mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks.
kasvukekskonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoom-ühe mRNa molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot-oranism mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoom-nii eel- kui ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell Rõngaskromosoom-bakteriraku kormosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. Spoor-(eos)paljunemisotstarbeline rakk Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitmisel Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoom-loomaraku läheduses paiknev üksik organell Tsütoloogia-(rakuteadus) Tsütoplasma-raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks TPV- Tsütoskelett-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor-raku siserõhk
Proplastiidid on plastiidide eellased. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Plastiidide üleminek-kloroplast-kromoplast(viljade valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev
Prokarüoot- organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor- (eos)-protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb
sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotruubulist Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises
sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad Suurem osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide sünteesitud orgaanilisi aineid.
valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.,patogeen-teiste organismide haigestumist põhjustav organism.bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, spoor-paljunemisotstarbeline rakk,mis esineb osadel taimedel ja seentel ja protestidel., biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru,mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
19.3. prokarüoot- ehk eeltuumsed.Rakutuum ja membraansed organid puuduvad. 19.4.eukarüoot- ehk päristuumsed. Tuum ja membraansed organid on olemas. Taimed, loomad, seened ja protistid. 19.5. tsütoloogia- teadus, mille ülesandeks on rakude uurimine. 19.6.plastiid- membraanist koosnev taimeraku osa, mis sisaldab pigmente, näiteks kloroplasti. 19.7. vakuool- taimeraku osa, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekestest. 19.8.spoor- ehk eos. Taimedel ja seentel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 20. Võrdle taime-,seene-ja loomaraku ehitust! Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest( kui on, siis Erandiks Tselluloosist, Kitiinist, mannaanist millest) munarakud(erinevad ligniinist kestad) Vakuool Puuduvad Esinevad Esinevad Plastiidid Puuduvad Esinevad Puuduvad
aminohappelise järjestusega valke. prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb mRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valkude sünteesimine rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutignimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
Eri bakterite toksiinid võivad põhjustada eri haigusi. c) plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. d) spoor protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbveline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ka paljunemisotstarbeline. e) rõngaskromosoom bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. f) biotehnoloogia rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. g) hüüf ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. h) mütseel hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. i) mükotoksiin (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
Polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.Prokarüoot-eeltuumne,puudub membraaniga ümbritsetud tuum ning raku sees on vähem erinevaid organelle.B Ribosoom-nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell,mis koosn rRNA ja valgu molekulidest.Neis toimub valgusüntees.Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom,mis koosn rõngakujulisest DNA molekulist.Spoor-P,S ja osadel T-l esinev paljunemisotstarbeline rakk.B-rakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool,mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosn 27 valgulisest mikrotuubulist.Tsentrosoom-L-raku tuuma läheduses paiknev üksik organell,mis koosn kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises
sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel
paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev
mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 2 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Eos (spoor) paljunemisotstarbeline rakk, mis peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2 O ning lõpp- moodustub protistide, seente ja osa taimede produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2 . mittesugulisel paljunemisel. Fotoperiodism on organismide reaktsioon päeva Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil.
Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine Proplastiid- taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo-, ja teist liiki organismide abil. Taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes rakendatakse.Hüüf- leukoplastid. ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu.Kloroplast- membr. Spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub Koosnev taimeraku organell, milles toimub fotoasüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.Turgor- raku sisesõrhk, mis on Kromoplast- membr.koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. plastiidide hulka. Leukoplast- membr
rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Kiire paljunemine (pooldumise teel), võivad spooride kujul elada aastasadu, kohastuvad kiiresti muutustega, vähe DNA-d mida on lihtne muuta 8. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki. Millest võis selline seisukoht tingitud olla? Rakukesta olemasolu põhjustas väär arusaama. Spoor (eos)- seentel esinev paljunemisotstarbeline rakk, moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks Seene ja bakterite tähtsus loodusele ja inimesele Seene tähtsus loodusele: ● tähtsad lagundajad ● toiduks paljudele organismidele(nt põder) Seene tähtsus inimesele: ● pagari-, õlle- ja veinitööstus ● toiduks ● ravimiks ● kanga või lõnga värvimiseks bakterite tähtsus loodusele: ● mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagunemisel ● moodustavad laguahelaid
Endosümbioos - eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. Energeetiline pidevus - organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Energiabilanss - kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eoon - (< kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Eos (spoor) - paljunemisotstarbeline rakk, mis moodustub protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel. Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. Eoskand - kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed. Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini
annaabi.ee 
