kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist. Seeriate arv oleneb samuti koormise suurusest ja püstitatavast eesmärgist. Maksimaaljõu arendamine eeldab suuremate koormiste juures väiksemat korduste arvu; lihasmassi suurendamiseks kasutatakse keskmisi koormisi ning keskmist või suurt korduste ja seeriate arvu; lokaalse lihasvastupidavuse
(näiteks laste lemmik kullimäng) 2) on seotud lühikeste kiirete ülejooksudega (näiteks mäng ,,Kohtade vahetus" jt.). * Jõudu arendavad: 1) hüplemis- ja hüppemängud; 2) heitlusmängud; 3) mängud mitmesuguste raskemate esemete (topispallid jms.) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel (,,Me rõõmsad lapsed oleme"). Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise kasvatuse vahendeid ja meetodeid, mida saab teostada ka tiimi või mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik, initsiatiivirohke ja aktiivne kehaliste harjutuste täitmine mängijate poolt mängus
- hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad stressorid mõjuvad esmakordselt organismile (kehalisel tool tavaliselt ei teki) - kontrasoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine) - resistentsuse faas treenituse väljakujunemine (ärritaja paljukordsel kordamisel) > morfoloogilised muutused nt: südamelöögisageduse muutumine > südame tugevnemine (hüpertroofia hormoonide tõttu suureneb valgumolekulide teke lihastes, mille tagajärel lihas suureneb) > aeroobsetel (vastupidavus-) aladel südame vasakupoole hüpertroofia > tõstmis-, raskusaladel südame parempoole hüpertroofia (staatiline töö; = parem pool peab rohkem rõhku ületava, et verd väiksesse vereringesse
Elastset deformeerumist väljenduva sirgjoone kulg jääb samaks, kuid plastse deformatsiooni arenemine pidurdub ja platse materjali tõmbediagramm hakkab lähenema hapra materjali omale. Tõusevad nii voolepiir kui ka tugevuspiir koos samaaegse katkevenivuse vähenemisega. Vahelduvkoormuse mõju: Sageli mõjuvad konstruktsioonielementidele (masina – ja sõidukidetailidele) sellised koormused, mis tekitavad ajas muutuvaid vahelduvpingeid, millega kaasnevad vastavad vahelduvmoonded. Pinge paljukordsel vaheldumisel võib element hapralt puruneda tugevuspiirist märksa madalama pinge juures. Soodsates tingimustes põhjustab vahelduvpinge materjalidefektidega seotud mikropragude arenemist, mis võib viia makroprao tekkele. Kui see on olulise osa detailist läbi lõiganud, siis detail puruneb töötava ristlõike vähenemise tõttu. Purunemishetkel tekkiv pinge on madal ainult näiliselt, kui arvutus toimub detaili kogu ristlõike järgi
Jõudu arendavad: Hüplemis-ja hüppemängud, rasked haigused, näiteks rahhiit, tuberkuloos, lastehalvatus jne Funktsionaalsed rühivead tekivad raskemate esemete edasiandmine, kandmine ja heitmine (topispallid), Viskemängud Vastupidavust peamiselt nõrgalt arenenud lihaste korral, sest nõrgad lihased ei suuda hoida keha normaalses asendis, arendavad: ülejooksud (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, Pidevalt suurt liikumist rikkudes kehaosade paiknemist üksteise suhtes, st. kehaosade joondumist vertikaal- ja horisontaaltelje nõudvad mängud (kullimängud, keksimismängud) suhtes. 23. MILLEGA TULEKS MÄNGUDE VALIKUL ARVESTADA?et mäng vastaks:# mängijate vanusele, 33. MILLEST SÕLTUB LAPSE LÜLISAMBA EHITUS? Lapse lülisamba ehitus sõltub mitmetest
liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm.
neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis • stressori esmakordsel mõjumisel tekib šokiseisund( kehalisel tööl tavaliselt ei teki) • kontrašoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine) • resistentsuse faas - treenituse väljakujunemine (ärritaja paljukordsel kordamisel) • resistentsuse murdumine (stressorite toime summa) 15. Kiiradaptatsioon. • homöostaatiline regulatsioon - organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine, mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks. • Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.) 16. Kestusadaptatsioon. • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide
10 Betooni Poisson’i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1.4 on näidatud betooni σ−ε diagramm koormamisel erineva kiirusega v (MPa/min), joonisel 1.5 kestval koormamisel konstantse pingega vahemikus 1 - 2. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 12 Joonis 1.4 Joonis 1.5 1.6.4 Betooni deformatsioonid paljukordsel koormamisel Paljutsüklilisel koormamisel (tsüklite arv suurusjärgus 105 või 106) betooni surve- tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest σmax/σmin (halvim olukord suhte – 1 korral).
Kuid kas see on ka võidupanus? Nagu eespool korduvalt öeldud, on käitumine mõjutatud mitte üheainsa geeni, vaid paljude koos toimivate geenide poolt. Erinevused üksikute geenide avaldumismehhanismides aga tihti tasakaalustavad üksteist, õigustades teatud keskmise lihtsa mehhanismi eeldamist käitumuslike tunnuste avaldumisel fenotüübis. Selle heaks analoogiaks on mõõtmisvigade vastastikune kustutamine mingi füüsikalise suuruse paljukordsel mõõtmisel, mistõttu keskmine mõõtmistulemus on piisavalt täpne. W. Hamiltoni poolt läbi viidud spetsiaalsed uurimused, kus vaadeldi korraga mõningate komplekssete tunnuste fenotüübilist ja geneetilist tausta, näitasid, et olulisi erinevusi ülalkirjeldatud lihtsustatud mudelist esineb tõesti harva. Pealegi on elu näidanud, et fenotüübi uurimisest lähtunud käitumisökoloogilistel mudelitel on sageli hea prognoosivõime. Mis oleks
istumist. See ei ole otstarbekas sest kiirus ei vähene oluliselt, juhitavus kaob ja oht kokkupõrkeks ikkagi säilib. Kui kukutakse üle pea (näiteks pehmes lumes) ja jalad-suusad lähevad „sõlme“, saab tõusmist kiirendada, kui tõsta turiseisust jalad üles, keerata suusad õhus paralleelseks ja panna need küljesuunas kõrvuti lumele. Sõlme harutamine lumes võib väga palju aega võtta. Kukkumist õpitakse vaid mõned korrad järjest (paljukordsel kordamisel võib tekkida refleks end igas olukorras pikali visata). Alustatakse väikeselt hoolt kõval pinnal, siis suurendatakse hoogu. Sama korratakse pehmes lumes, kus lume all ei oleks ohtlikke takistusi (kive kände jm.). Liigse kordamisega võivad ka õpilaste riided, kindad märjaks saada ja tekib oht külmetamiseks. Seepärast on otstarbekas kukkumist õppida tunni lõpuosas. 3.8. PÖÖRDED Paigalpööretest, mis on head suuskadega kohanemise harjutused, on juttu peatükis 3.2.
10 Betooni Poisson'i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1.4 on näidatud betooni diagramm koormamisel erineva kiirusega v (MPa/min), joonisel 1.5 kestval koormamisel konstantse pingega vahemikus 1 - 2. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 12 Joonis 1.4 Joonis 1.5 1.6.4 Betooni deformatsioonid paljukordsel koormamisel Paljutsüklilisel koormamisel (tsüklite arv suurusjärgus 105 või 106) betooni surve- tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest max/ min (halvim olukord suhte 1 korral).
annaabi.ee 
