piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus
Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel on seos Eesti kultuurilooga. Kaitse On riikliku looduskaitse all. Kaitse säilitada. Uuritus Koobas oli teada juba möödunud sajandil. Üleskirjutatud muistendites on teda esmakordselt märgitud 1888. aastal. Kuigi olulise ja huvitava loodusobjektina on ta märkimist leidnud juba esoleva sajandi esimesel poolel, on teadaolev kirjeldus tehtud E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt 1958. aastal, 1967.a. kirjeldas paljandit ja koobast H.Viiding, vôttes proovid mineraloogiliseks analüüsiks. Koopa plaan on tehtud Ü.Heinsalu poolt. Paljandi morfomeetrilist môôdistamist tegi 1996.a. A.Vellak. 1997.a. teostati paljandi ja koopa ülevaatus A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt.Enamus materjalidest on Tallinnas Geoloogia Instituudis. Mineraloogilise analüüsi tulemusi on kasutatud H.Viidingu ja A.Kleesmenti Aruküla ladet käsitlevates töödes.
rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult tulevad nad suveti nautima peipsi randa.Kuid paljud huvituvad ka kallaste kirkutest. Samuti korraldab Kallaste linn iga aasta kala-sibulalaata, mis toob iga aasta palju rahvast kohale. Ka on Kallaste linnal oma turismitalu, mis ootab alati huviga turiste endajuurde. Samuti toimub iga aastane Peipsirock üritus , kuhu on oodatud väga kirju seltskond. Kokkuvõte Kallaste linnas asub heal tasemel keskkool ning lasteaed, korralik teedevõrgustik ning omapärane loodus
lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983). Gauja lademe paljastumist võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised
Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla
kõrguseks on 238 m. 109 km pikkune Piusa jõgi (mille alamjooks jääb Vene Föderatsioni) on meie suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe langus on 212,4 m ja keskmine lang 1,95 m/km. Kaitseala piires on jõgi madalaveeline, keskmiselt 10 m laiune, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur - 70 m. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35 kraadise kaldega. Kaitsealal põhilisteks vaatamisväärsusteks on 14 devoni liivakivi paljandit, mille kõrgus ulatub 6-30meetrini ja mida kohapeal kutsutakse müürideks. Lisaks suurematele leidub kaitsealuse jõelõigu kaldal veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad reeglina jõe paremal kaldal. Vasakkaldal asub suurematest paljanditest vaid kaks - Kurja ja Pärgi müür. Piusa jõe ürgorus asub Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand, Härma küla külje all paiknev Mäemine ehk Keldri müür, kus paljanduva liivakiviseina kõrgus
Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39) 9 Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg. Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid.
Eks tegu on mingisuguse rändrahnuga, mis saadab tervitusi Soomest. Minu arvates oli ülesanne huvitav, kuid samas keeruline. Raske on silma järgi hinnata kui mõõtmeid kui ka tüüpi. Kõige huvitavam oli siiski määrata kivi kõvadust. Jõudsin ka järeldusele, et kivimi kõvadus on väiksem pragude ja mõrade kohal. 10 3.3 praktikum: Astang 05.10, käisime Õismäe aastangul vaatamas paljandit. Meie eesmärgiks oli õppida koostama geoloogilist väljalõiget, saada andmeid, praktiseerida andemete kogumist ja meeskonnatööd. Välitöö viisid läbi 3.kursuse õpilased ja osad magistrandid. Ilm oli külm ja tuline, seetõttu tuli mitu kihti riideid selga panna. Õues oli 9 kraadi. Minu rühmas olid Brigitta, Oliver, Siim ja mina. Esimeseks ülesandeks oli vaja valida paljandil(tunnel) koht väljalõike koostamiseks ning märkida GPS koordinaadid ning koostada plaan (joonis 4).
Praeguseks on kolmest allikast järgi ainult üks, mille voolu veetaseme hulk on väga väike. Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. 2.3. Ohud loodusväärtustele Tori Põrgu loodusväärtustele võivad ohuks olla nii inimtegevusest tingitud probleemid kui ka loodus ise. Looduslikeks ohtudeks on koobastele ja paljandile puujuured ja rüsijää. Inimeste poolt on Tori Põrgule probleemiks olnud koopas tule tegemine, mis määrib liivakivi tahmaga. Lisaks sellele rikutakse paljandit erinevate kirjade/joonistuse kraapimisega. Samuti on olnud probleeme prahi maha loopimisega, järskudel nõlvadel maastikuratastega sõitmisega, telkimisega ja kalapüügiga. Näiteks leidub sealsetes vetes harilikku hinki (Cobitis taeni), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid inimesed kasutavad hinki sageli röövkalade söödana ja akvaariumikaladena. Ohuks võib kujunedega ka liigne turism (vaadete avamine,
Tuntumatest võib siin nimetada Aruküla oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved. Rahvuspargi kõige ilmekam kant on jaoks pole võimalik ega ka vajalik luua kaitseala. Ent Patkuli trepi paljandit Tallinnas, Kallaste paljandit maaliline Kaika kuplistik. osa neist asuvadki kaitsealadel. Põhjus on lihtne: (järskkallast) ja Aandu karstiala. algselt võeti nad arvele üksikobjektina, kuid kaitseala
mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi. Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on ,,viimasel jääajal" või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorg peab olema lõikunud (Kvaternaari) aluspõhja setetesse. Ürgorgude puhul teame geoloogilistel andmete tõttu. Tartu linna puhul tegelikult Tartu linna kohal ristuvad mitu ürgorgu. 2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles. Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik
annaabi.ee 
