Eestimaal, peab eestlane ra ppima vene keele, mitte aga venelane eesti keele. Kui aga eestlaste ja venelaste vahel on juba tsine keelebarjr, ei ole see aga ka kuidagi kasuks Eesti julgeoleku tagamiseks. Seega, olen kindlal arvamusel, et hetkel kehtiv ajateenistuse kohustuse seadus on sobilik ning seda ei ole vaja muuta. Vljapete koha pealt on palgaarmee kaitsevime madalam ja kaitseveteenistuskohustusel krgem just vikeriikide suhtes, sest palgaarmeed on kulukam lal pidada kui kaitseveteenistuskohustust. Samuti on olemasolev riigikaitse ssteem muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale selle vheneks vikeriigi kaitsevime, sest kaoks reservve vim. Samas on palgaarmeel inimeste suhtes krgem motivatsioon, sest minnakse vaba tahte alusel teenistusse. Kindlasti on ka parem kvalifikatsioon ning paremad vimalused endale elatise teenimiseks. Niteks teoreetiliselt on palgaarmeel parem vljape, sest kogemus
Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus! Ei nõustu.Sõdur kaitseb oma riiki, palgaarmee oma rahakotti. Palgaarmee on kergemini mõjutatavam (Eesti sõdur ei tulistaks eurovastalisi, palgasõdur ei pilgutaks silmagi). Palgaarmee ei sobi Eestile kohe mitte kuidagi. Põhjus: Eesti ja potentsiaalse vaenlase vahel pole ookeani. Kaitsta tuleb oma territooriumi, seda käputäie palgalistega teha ei saa.
suurt katastroofi. Igal aastal loeme lehtedest, kuulame raadiost ning vaatame telekast uudiseid kus räägitakse ajateenistusest. Kuidas paljud noored mehed üritavad sellest pääseda. Kes otsib abi meditsiini poolelt, kes peidab end niisama. Aga miks noormehed põiklevad ajateenistusest nii väga kõrvale? Viimasel ajal on palju räägitud palgaarmee moodustamisest, äkki oleks ka Eestil aeg see tegu ära teha. Ning moodustada oma enda palgaarmee? Kui nüüd otsustatakse ,et meil on vaja palgaarmeed, kas see ei läheks mitte liiga kalliks. Kõigepealt oleks vaja reklaamida seda noorte seas, panna üles kuulutusi ja teateid, et selline asi on loodud. Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest. Soome teadlased on välja uurinud, et ajateenistus on ligi kaks korda odavam kui palgaarmee
Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma linna lõpuni. elukutseline palgavägi, senati võimu vähenemine, Vabariigi langemise põhjused: kodusõjad: senat ei suutnud lihtrahvarahulolematus Pompeiuse ja Caesari võim ning kodusõda väepealikke ohjeldada, talupojad ei saanud põllumajandusega nende vahel, Caesar ainuvalitsejaks, Antoniuse ja Octavianuse tegeleda, palgaarmeed ei saanud usaldada, riik paisus liiga suureks tõus, R vabariigi lõpp *Varane keisririik: valitsesid järjest ja kodanikud ei saanud rahvakoosolekutel osaleda, laostunud Augustus, Nero, Traianus, rahu ja julgeoluku tagamine nn "R talupojad läksid linna paremat elu otsima. Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1
265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus. 40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator.Säilitas Senati ja ametnikud.Lasi palju ehitada , head teed.Lõi alalise sõjaväe, kindlustas piire
arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood teadus maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil poliitika majandus panganduse jõuline areng palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. ● Erasmus Rotterdamist katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema
isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu - arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) - Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja.
15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia riikidel tekkisid saadikud; suursaadikud ja asjurid; 30-aastane sõda: katoliiklaste ja protestantidevaheline, hiljem ülemvõimu pärast euroopas->Pr. suurenes, Rootsi sai suurriigiks; põhjasõda: rootsi, vene, taani, saksi-poola->venemaale vallutatud alad; hispaania pärilussõda: pr. ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland, pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased. 16. Sõjandus sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka ratsa- ja suurtükivägi; hiljem tekkis alaline sõjavägi; alalisel sõjaväel samuti jala-, ratsa- ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused, rüütliakadeemiad, hiljem kõrgemad sõjakoolid); viidi ellu sõjaväereforme. 17. Teadus Galileo Galilei-õppis arstiteadust, matemaatik, uuris päikest, rõhutas eksperimendi
oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad austavad. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi; ning ta lükkab täielikult tagasi palgaarmee pidamise idee, kuna „nigela“ palga eest ei soovi keegi valitseja eest surma minna. Machiavelli meelest võib valitseja palgaarmeed pidada, kuid tema võimulpüsimine ei ole iial kindel ega turvaline ja väejuhi ülesanne peab jääma valitsejale endale. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu
kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad ei vihka. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi ja ta laidab täielikult maha palgaarmee pidamise idee põhjendades seda sellega, et nende "nigel" palk ei tekita neis soovi valitseja eest surma minna. Machiavelli meelest võib valitseja palgaarmeed pidada, kuid tema võimulpüsimine ei ole eales kindel ega turvaline ja väejuhi ülesanne peab jääma valitsejale endale nagu muistsetel aegadel ja tema arvates on palgasõdurite omakasupüüdlikus viinud Itaalia häbisse ja orjusesse. Sama on ka abi vägedega, mis võivad olla küll kasulikud ja tõhusad, nende kutsujale ent on nad peaaegu alati hukatuslikud, sest kaotuse korral jääd ka sina purustatuks ja võidu korral jääd sa nende vangiks
Kuid õigustati ainult neid sõdu, mille motiiviks oli enesekaitse, õigusepärase omandi tagastamine või karistamine. Teisted motiivid olid mitte aksepteeritavad. Sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal , vähenes ainult sõja-aastate pidamise arv . 15. sajandil hakkas palgaarmee asendama keskaegset rüütlimaakaitseväge ja vähendama selle osatähtsust. Ühiskond edenes majanduslikult ja kuningavõim tugevnes. Kuna rahvas muutus rikkaks said nad endale palgaarmeed lubada. Palgaarmee komplekteeriti eraettevõtete poolt, kellele kuningas pakkus patenti. Teenistusse värvati alguses vabatahtlikke, kes pidid andma vandetõotuse ning kokkulepitud summa eest end riietama , relvastama ja toitlustama. Lisaks palale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga . Palgaarmeesse astunud kuulusid aga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Need võisid olla vabad talupojad , laostunud rüütlid, linlased või välismaalased . Kuna palgaarmee üksused ei
Asendab keskaja feodaalse killustatuse (erand Saksamaa alad) Rahvusriikide formeerumine algas keskajal Lääne-Euroopa aladelt (Prantsusmaa ja Inglismaa). Võim hakkab koonduma kuninga kätte Uusaja tsentralism = Kuningale/Riigile allutatud efektiivne riigihaldus, bürokraatia algus. (Võimas areng 16-17saj, riik tugevneb ja tungib alamate ellu) (Riigi-) Maksude kogumine muutub efektiivsemaks ja talupoegade maksukoormus kasvab. Tekkis maksude abil kuningale allutatud sõjavägi: palgaarmeed, talupoegade rahvaarmee (Suur-Rootsi riigis). Uusaja rahvusmonarhide käes on raha, tsentraliseeritud riigihaldus ja sõjavägi (Valitsejad suudavad end maksma panna ja kiriku konkurents oluliselt väheneb, võidi riigistada kiriku vara ja seda kasutada). Uusajal tugeva riiklusega riigid / tsentraliseeritud riigid on eelkõige Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Venemaa. Tsentraliseerimist ei viidud läbi Poolas ja 18saj ta kadus.
annaabi.ee 
