tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i Reimsi katedraal katedraal Saint Denis' Chartres'i katedraal kloostrikirik Pariisi Notre Dame
Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. 1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba)
skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur kirikute kaunistamine .Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes eluläheduse poole
· Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine · Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster Gooti stiili kujutav ja tarbekunst Uuendused: 1. lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef) 2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal
• 13.saj. Teoloog A. Thomas ja mõjuka mungaordu rajaja Assisi Franciscus rõhutasid mõistuse ja usu kooskõla ning jumala poolt loodud meelelidse maailma väärtust. • Inimses kujutamisel peeti tähtsaks hingeelu avamist ja inimese käsitlemist kordumatu ja väärtusliku isiksusena. • Romaanistiilist üleminekut gootikasse on näha Prantsusmaa Chartres'i (12.saj) katedraali läänefassadi portaalide palestiku figuuridel. • Figuuride näod on realistlikud j aisikupärased. • Kõige täiuslikumalt esindavad kõrggootikat Reimsi ja Amiensi (13.saj.) katedraali figuurid. Need on peaaegu vabafiguurid • Saksamaal Bambergis on kuulus rüütli-ideaali väljendav ratsaniku figuur. • Naumburgi toomkirikus kujutatakse kiriku toetajaid :krahvipaari Ekkehard ja Uta. Ratsaniku
lähtub inglise eeskujudest, Soomes Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks). Saksa tellisarhitektuur oli eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile Riia toomkirik. 24.Gooti kujutav kunst Kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti ornamentika looduslik taimelehed, abstarktne, geomeetriline. Gooti skulptuur sai alguse Chartres'i katedraali läänefassaadilt portaalide palestiku figuurid. Nägude realistlik ja isikupärane kästilus, õnnis ilme. Kõrggootika vabafiguurid S-tähte meenutav nn. gooti poos, anatoomiat ei arvestatud väga. Saksamaa skulptuur oli vähem seotud arhitektuuriga, asetses siseruumides, vabafiguuride loomine. Tundeküllasem, värvilised puunikerdised. Inimeste portreteerimist ilmnes gootikas väga harva. Gooti maalikunst klaasimaal vitraazikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks
Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega
Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega
loomingut. 3.Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Gooti stiil peab inimese kujutamisel endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme, seega anatoomia täpne arvestamine polnud oluline. 4.Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres'i katedraali läänefassaad portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6
austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet.Gooti maalikunsti kõiuge silmapaistvamaks osaks on siiski vitraazikunst. Kauneimad vitraaziaknad olid Pariisis kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. Gooti stiil peab inimest kujutades tähtsaimaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartes'i katedraali läänefassaadil. Portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid (13.sajandist) esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju tühjana, kuid katavad siiski kogu keha. Saint-Denis' kirikus on abt Suger' ajast säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamiseid tunnuseid- kergena mõjuvad teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid
põiklöövide otstes. Peafassaadil võib olla üks kuni kolm sissekäiku e. portaali. Romaani portaal on sissepoole ahenev perspektiivportaal. Portaali külgseina nimetatakse palestikuks, kui selle astmetesse on paigutatud väikesed sambad, siis kannab see sammasportaali nime. Sambad jätkuvad silluskaares arhivoltidena, üleminekut palestikust arhivoltidele markeerib talum. Poolsõõrikujulist kaarevälja nimetatakse tümpanoniks, see on kaunistatud reljeefiga. Ka arhivoldid ja palestiku sambad võivad olla kaetud dekoratiivse reljeefiga. Läänefassaadil peaportaali kohal, mõnikord ka põiklöövi uste kohal on ehisraamistikuga roosaken (eriti iseloomulik gootikale). Teised aknad on väikesed, kitsad, ümarkaarelised( võivad olla ka kaheosalised). Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas
annaabi.ee 
