helesinises udus, lähemal asuvaid suuremate ja eredamatena. 3. Nägusid kujutati väga realistlikult ning ilustamata 4. Joonistus oli selge, figuurid ja esemed olid hoolikalt välja joonistatud. Renessansiajastu skulptuuri tunnusjooned: 1. Ebatavaliselt väljendusrikkad ja loomulikud poosid. 2. Näojoonte ja muskulatuuri detailne kujutamine. 3. Ühesugune huvi nii naiste kui meeste keha vastu Renessansiajastu arhitektuuri tunnusjooned: 1. Tekkisid erapaleed ehk palatsod. Seal elas tavaliselt aadel ja rikkad kaupmehed. Kirikud ei olnud enam linnade ilme kujundajad-nüüd olid nendeks palatsod. 2. Valitsesid lihtsad vormid-ruut, kuubik või ristkülik. 3. Balustraad-hoone karniisi ümbritsev äärisega rõdu 4. Rustika-kantkividest seinad, mille esikülg oli jäetud tahumata. 5. Ümarad ja maised kuplid. 6. Taaselustati antiiksed ideaalid-sambad Renessanss Eestis Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16
Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11
Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. 3. Mida ehitati? Kus ehitati? Ehitati põhiliselt Itaalia linnas Firenzeses, kuna see linn kujunes pika aja jooksul kunstikeskuseks. Ehitatu palatsosid, uhkeid kirikuid, kabeleid ja ka uhkeid villasid. 4. Kuidas ehitati? Milliseid elemente ja võtteid kasutati? Näiteks võime tuua palatsod. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici.Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid
väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid
arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati
Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad suuremad, kui nad tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks., kus treppi tahetakse näidata 20 suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad kõverjoonseks. Klassitsism Tekib Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur linnastumine. Tuleb sõnas klassikus, mis tähendab esmaklassiline, parim. Selle algeks on antiik, st antiik on esmaklassine ehk parim. Klassitsismi võib isegi nimetada igavaks kopeerimiseks. Nii maalikunst kui ka skulptuur on ilmetud koopiad, sest öeldakse, et antiigist pole enam paremini niikuinii võimalik teha ja seega üritatakse vähem midagi uut ja erakordset luua.
Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on harmooniliselt liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss. Seda tüüpi palatso keskele 14 ehitati avar sammaskäiguga õu, kuhu avanesid lahtised kaarkojad - loggiad. Kindlusetaolist
Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda on peetud üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt.
saj II poolel ning kestis enamikel maadel 16. saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. Arhitektuuri tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon ja ümarkaar ning sambad
arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud
annaabi.ee 
