Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paksemateks" - 11 õppematerjali

IDA-EESTI JA SETUMAA KÖÖK
12
ppt

IDA-EESTI JA SETUMAA KÖÖK

• Puuvilju ja marju söödi toorelt, kuivatati, tehti moose, kisselle ja pirukaid Joogid : • Koduõlu, handsa KEEDETUD SEALIHA  KÖÖGIVILJADEGA • Vesi kuumutada keema, • Toiduained: sellesse panna liha. Vaht 600g läbikasvanud sealiha eemaldada ja liha keeta tasasel tulel poolpehmeks. 1-1,5l vett Maitsestada soolaga. Lisada paksemateks 4 porgandit viiludeks lõigatud kaalikas, keeta poolpehmeks. Siis 1 väike kaalikas lisada suuremalt tükeldatud 1 väike kaspsapea porgandid, tükeldatud sibulad ning seejärel 1 suur mugulsibul lohkudeks lõigatud kapsas. Kui need on poolpehmeks 8 kartulit keenud, lisada pooleks Soola lõigatud kartulid

Toit → Toit ja toitumine
7 allalaadimist
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - ODER-
40
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - ODER

- on peenem kui kruup, - odratang on kaotanud mitmeid toitaineid (eriti vitamiine ja mineraalaineid), - eemaldatud on peaaegu kogu aleuroonkiht. 35 Peenema jahvatusega: - endospermid on purustatud veel peenemaks, - tera on kaotanud: - idu, - osa vitamiine, - mineraalaineid, - kiudaineid, - rasva, - valke. 36 Odrahelbed: - terad kooritakse, - tuumad aurutatakse, - valtsitakse õhemateks või paksemateks helvesteks. Odrajahu: - rohkem või vähem rafineeritud. Täisteraodrajahu: - täisteranisujahust tumedam, - maitse meenutab pähklit. pähklit 37 Linnased: - kasvatatakse kindlaid odrasorte, - tootmisel terad: - idandatakse, - kuivatatakse, - eraldatakse idud, - jahvatatakse. 38 · Odrast tehtud linnaseid kasutatakse: - õlle, - viski,

Toit → Toitumise alused
18 allalaadimist
Teadustöö alused valmis kursusetöö
22
xls

Teadustöö alused valmis kursusetöö

Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5. 2 Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval. 1 Tee kõik nimede tulbad eri värvi. Sandra M arianne Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks. Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka. Lisa õdede/vendade arv tulpade peale ja kirjuta / asemel ja. Muuda diagrammiala taust helesiniseks. Tee nii, et nimed oleksid kirjutatud alt üles. 2. Tee sektordiagramm Kaup Müük t. % Õun 3 30% Pirn 5 50% Ploom 2 20% KOKKU 10 100

Muu → Teadustöö alused
47 allalaadimist
Kursuse töö-Diagrammid excel´is
29
xls

Kursuse töö "Diagrammid excel´is"

Juku Miku Järgnevate sammudega saad standarddiagrammist ülalnäidatud diagrammi! Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5. Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval. Tee kõik nimede tulbad eri värvi. Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks. Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka. Lisa õdede/vendade arv tulpade peale ja kirjuta / asemel ja. Muuda diagrammiala taust helesiniseks. Tee nii, et nimed oleksid kirjutatud alt üles. Müük t. 2. Tee sektordiagramm Kaup Müük t. 20% 30%

Muu → Teadustöö alused
55 allalaadimist
Maitsvad õunakoogid
8
docx

Maitsvad õunakoogid

0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem. Selleks pane üle poole piimast madalal kuumusel soojenema, aga päris keema ära lase. Teises kausis, kus on ülejäänud piim, klopi lahti munad ja lisa suhkur ning vanillisuhkur. Viimasena sõelu juurde jahu ning kannatlikult püüa vispeldades lahustada kõik jahutükid. Kui piim teises kausis on juba peaaegu keema

Toit → Toiduained
8 allalaadimist
Läänerindel muutusteta
7
doc

Läänerindel muutusteta

Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur on pihta saanud ja karjub, kuid teda ei suudeta leida (kõhuli karjudes on hääle suunda raske kindlaks teha). Teda aga ei leita ja hääl muutub päevadega vaiksemaks, kuni ükskord kostub korinat. Rotid muutuvad aga järjest paksemateks... Ükskord satub P HI-ga koos varjendisse. Kõik jooksevad sealt välja rünnakule, kuid HI varjub nurka. P peksab ta varjendist välja. Rahulikematel tundidel õpetavad vanemad sõdurid nekruteid, kuid lahinguolukorras unustavad nad kõik õpitu. Rindelt naastes on alles ainult 32 meest... VII Kompanii saab juurde täiendust. Sõdurid üritavad unustada rindeõudusi ja huumorimeelt säilitada. Õhtul minnakse kanalisse ujuma ja kohtutakse 3 prantslannaga

Kirjandus → Kirjandus
1960 allalaadimist
Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda lõhenevuspindu. 5 tüüpi: (1)ülitäiuslik ­ laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik ­ kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge ­ kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge ­ kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub ­ mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Maateaduste kordamisküsimused
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

nende suhteline ja absoluutne kõvadus, sobib välistes tingimustes kasutamiseks, kuid on ikkagi suhteline. 14. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Mineraali omadus lõheneda löögil kildudeks mööda tasaseid, läikivaid pindu (lõhenevuspind), kildude ebatasased enamasti matid pinnad on murdepinnad. Ülitäiuslik lõhenevus ­ mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips). Täiuslik lõhenevus ­ mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit). Selge lõhenevus ­ mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen). Ebaselge lõhenevus ­ mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel). Lõhenevus puudub ­ mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore

Maateadus → Maateadus
31 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

kümneni, pinna kriimustamise kaudu. 14. Mineraalide lõhenevus. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda on tasaseid, läikivaid pindu - lõhenevuspindu. Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Ökosmeiootika eksamiks kordamine
19
docx

Ökosmeiootika eksamiks kordamine

ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi muutusi ja kohastumusi. Vahel nimetatakse evolutsiooniliseks võidujooksuks ­ et teise osapoolega sammu pidada, peavad mõlemad osapooled pidevalt arenema Nt on Tanganyika järves Aafrikas elavatel molluskitel karbipoolmed kujunenud märgatavalt paksemateks kui enamikel magevee molluskitel ja sellele vastavalt on neist toituvate krabide sõrad märgatavalt tugevamad Mass-seemendamine ­ bambus, tamm ja mitmed okaspuud produtseerivad kohastumusena seemnetoiduliste loomade vastu teatud hulga aastate tagant massiliselt seemneid (seemnetest toituvad paljud loomad, taimed kohastunud, kuna siis, kui mida ebaühtlasem on toidukättesaadavus, seda halvemini tekib kohastumus, keerulisem sellele toidule spetsialiseeruda)

Semiootika → Semiootika
11 allalaadimist
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur on pihta saanud ja karjub, kuid teda ei suudeta leida (kõhuli karjudes on hääle suunda raske kindlaks teha). Teda aga ei leita ja hääl muutub päevadega vaiksemaks, kuni ükskord kostub korinat. Rotid muutuvad aga järjest paksemateks... Ükskord satub P HIga koos varjendisse. Kõik jooksevad sealt välja rünnakule, kuid HI varjub nurka. P peksab ta varjendist välja. Rahulikematel tundidel õpetavad vanemad sõdurid nekruteid, kuid lahinguolukorras unustavad nad kõik õpitu. Rindelt naastes on alles ainult 32 meest... VII Kompanii saab juurde täiendust. Sõdurid üritavad unustada rindeõudusi ja huumorimeelt säilitada. Õhtul minnakse kanalisse ujuma ja kohtutakse 3 prantslannaga

Kirjandus → Kirjandus
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun