Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng Paisumise algust nimetatakse SUUREKS PAUGUKS, esialgu oli temperatuur ülikõrge ning universum paisus ja jahtus kiiresti. Kui gaasi tihedus paisuvas universumis oli tunduvalt vähenenud tekkisid gaasis tihendid, millest kujunesid galaktikaparved SUURE PAUGU ajal vabanenud võimas kiirgus on mõõdetav veel praegugi. Video Universumist http://www.youtube.com/watch?v=coW8JrcN1yc
ilmunud uued. Universumit kirjeldavateks algsuurusteks on alghetk (5,4x1ft44 s), algpikkus(1,6x1033 cm), algtihedus (5,2x1093 g/cm3),osakeste maksimaalne seisumass (2,2x1ft5 g) ja vastav seisuenergia (2x1016 ergi). Kasutades lisaks veel termodünaamika aluseks olevat Boltzmanni konstanti, saame ka sellistele energiatele vastava ülikõrge algtemperatuuri (1 ,4x 1032 K). Viimasest suurusest saab ligikaudu hinnata temperatuuri käiku paisuvas Universumis ja niiviisi ka selle väärtust praegu. Täpse väärtuse temperatuurile Universumis käesoleval hetkel saab aga vaid mõõtes kosmoloogilist reliktkiirgust, mis avaldub vaatlustes ülimalt ühtlase ürgtekkelise kiirgusfoonina (lainepikkus vahemikus 1mm-10cm) ja vastab musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Kiirgusfooni avastasid 1965 Arno Penzias ja Robert Wilson, kes said kõnealuse avastuse eest 1978 Nobeli Mäsikapreemia. See kiirgusfoon on niivõrd ühtlane
laulma. Underi jaoks on kevade saabumine joovastav: ,,Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin / ..." Kevade saabumine kuulutaks talle justkui parema elu algust: ,,End laotanud üle minu vaikse aia/on rohelised õndsad lootused, / ja igas väikses põõsas suured ootused / ..." Heiti Talviku kevades kõlab laul: ,,Ah, võsastik rõkkab, orkester on koos, / lind linnuga sillerdab paisuvas hoos." ,,Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää." Nõnda kirjeldab Talvik aastaaega, mille sõnatüvi moodustab ka tema perekonnanime talve. Tema sõnul ,,...lendavad (talvel) hobused..." ning ,,...õhud on kõik hõbedas..." Under
Spiraalsed galaktikad Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised) Korrapäratud galaktikad Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus : Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur
kaugemal hõredam piirkond ja vastupidi. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa . 34. Mis on kosmoloogiline horisont? Kosmiline horisont on meid ümbritsevas paisuvas Universumis olev mõtteline kauguspiir, mille tagant pole lõpliku kiirgusega leviv valguskiir veel meie vaatlusriistadeni jõudnud või ei jõuagi , kui neid lähendab objekt eemaldub kiiremini, kui levib valguskiir. 35. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Tänaseks on ta paisunud peaaegu tühja ning väga külma olekuni, kusjuures paisumine jätkub veel heas tempos. 36
Punanihe tekib, kui galaktika eemaldub meist mingi kiirusega. Mõõtes tema suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktikate kauguse. 5 Mis on Habblei seadus ja Habblei konstans? Seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. Galaktika punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. Mida kaugemal asub galaktika seda kiiremini ta meist eemaldub. Konstant on H= 75-100 km/s* Mpc !!!!!!!Me elame paisuvas Universumis!!!!!!!! Kirjedage spiraalsete galaktikate ehitust. (Linnutee galaktika- spiraalharud) Kirjeldatähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates? -kaootiliselt, spiraalharudes tekib rotatsioon. Mis on kasarid? Universumi majakad, suure heledusega, mis kiirgavad raadiokiirgust. Head objektid selleks, et mõõta Univ. mõõtmeid. Kirjelda galaktikate ruumijaotust? Galaktikad moodustavad galaktikaparvi (üle 2milj. galaktika)
toimumiseks on osakesele vaja anda energiahulk, mis on suurem antud osakese ionisatsioonienergiast energiast mis peab olema piisav selleks, et elektronid lahkusid aatomite elektronkihist . Galaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada Doppleri efekti kaudu.Doppleri efekt (meist eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A.Einstein (1905): Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. E = m×c2 kus c valguse kiirus vaakumis 2
Block ja tema uurimisrühm "nägid" optiliselt kosmilist tolmu pärast ulatuslikku uurimistööd. Enamus tööst tehti Tshiilis Atacama kõrbes, mis on tuntud oma selge taeva poolest. Kasutades infrapunast tehnoloogiat, mis arendati kunagi välja sõjaliseks otstarbeks, ning arvutustehnikat, õnnestus neil avastada kosmilist tolmu Linnutee piiridest väljaspool. "Miks me seda otsime? Külm tolm ja gaas saaksid tuua sõnumi miljardite aastate tagusest kollapsist meie praegu paisuvas suure paugu kosmoses," ütles Block Kasutatud kirjandus: ,,Põhjanael" Heikki Oja Horisont 4/2004 ,,Astronoomia 11kl." B.Vorontsov-Veljaminov ,,Universum" Pähklikoores" Stephen Hawking www.kadrina.edu.ee/andres www.nasa.com www.miksike.ee
eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 44. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. 45. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis? Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 K kiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale
Kui pilk on taevale peatuma jäänud ja mõtted laiali levinud, tundub, et kõik on nii väike võrreldes tohutu suure universumiga, mis on tähtede taga peidus. Kevadelaul /.../Mäenõlvil noor lehestik voogab kui aur, öil, päivil ei lakka sääl lindude laul. Ah, võsastik rõkkab, orkester on koos, lind linnuga sillerdab paisuvas hoos./.../ Kevadelaul, kirjutatud Kohta-Järvel 29. mail 1924, joonistab mu ette rohelise looduse pildi, kus on mäed on täis äsja võrsunud taimestikku, kollase muruga. Kõndides kuulen kuidas ühed linnud laulavad üht ja teised teist lugu- need kõik lood meeldivad mulle. /.../Köet magusalt kuumaks on minugi rind, üht kaaslast teel eksides otsib mu hing,/../
ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme.Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi? Aeglustuvalt paisuv universum Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt rohkem sellest, mida me teame, jab universum igavesti. Lõpmatult paisuvas universumis hääbub igasugune areng peale paisumise enda.Tähed põlevad läbija kustuvad, galaktikates uusi juurde ei teki.Universum on külm ja elutu.Aeglustuvalt paisuv universum hääbub, kustub. Kokkuvarisev universum kui ainet on väga palju ja mass suur, võib raskusjõud osutuda nii tugevaks, et peatab universumi paisumise ja hakkab teda üha kiirenevalt kokku tõmbama.Universum kukub iseenda raskuse mõjul kokku ülitihedaks ja tuliseks.Suur
Meditsiiniline termomeeter on maksimumtermomeeter (tähis skaalal "max"). Termomeetri reservuaari juures paisumistorus on kitsam koht. Soojenemisel tungib elavhõbe kitsusest läbi, kuid jahtumisel katkeb elavhõbeda sammas. Samba pikkus paisumistorus jahtumisel ei muutu. Maksimumtermomeetriga saab mõõta päevast suurimat õhutemperatuuri. Miinimumtermomeeter. Meteoroloogias kasutatakse miinimumtermomeetrit madalaima temperatuuri fikseerimiseks. Termomeetri paisuvas torus on kondikujuline kehake. Termomeetri seadistamisel lükatakse "kont" vedeliku samba pinna juurde. Temperatuuri langemisel lüheneb sammas ja "kont" liigub vedeliku pinnaga kaasa. Temperatuuri suurenemisel jääb "kont" paisumistorusse paigale. Kontakttermomeetrit kasutatakse elektriahela kinni ja lahti lülimiseks. Termomeetreid on mitme erineva tööpõhimõttega. Soojuspaisumisel põhinevad termomeetrid. Neid on kolme liiki: gaastermomeetrid,
südames andumisaras. Võrdsetes annustes õndsust ja valu küpseb ta mürgiseis tarjus. Kes neist on maitsnud, see nõrkevijalu käib oma suuruse varjus. Mustade merede metsikuil rannul maastik on ohtlik ja teetu; sääl oma pühima unelma kannul hulgun kui jumalast neetu. Ah, et ma laulan ja keegi ei kuule mu hõõguvaid helitiraade. Nad lendavad tagasi väsinud suule, nõutuse nukrusest saadet. Kasutult kaovad kui unenäopaines parimad päevad ja püüded. Pilvini paisuvas jäikuselaines lämbuvad uppuja hüüded. Ag, et ma pihin ja kellegi juures ei ole mu avalust vaja. Hüljatult ebalen sünguses suures vaikima manatud ajas. Meeletud tähed mu ulmaderiigist purskuvad-kustuvad aeva. Ah, miks küll ilusaim laulude liigist peab lauldama hukkuval laeval... Ah, miks küll ilusaim lilledest tärkab pimedas kuristikus, ja miks nii hilja, nii hilja meis ärkab me südame õnnetu rikkus. Kannatus, laulude taevasse kõrguv,
vinblastiin ja vinkristiin. Hüpotooniline töötlemine. Hüpotoonilise lausena kasutatakse 0.56% kaaliumkloriidi või 0.8% naatriumtsitraadi lahust. Kui rakud viia hüpotoonilisse lahusesse, siis võtavad need soolade kontsentratsiooni ühtlustamiseks väliskeskkonnast vett ja paisuvad. Kuna profaasis on tuumamembraan lagunenud ja mitoosi kääv tänu kolhitsiinile depolümeriseerunud, siis saavad kromosoomid paisuvas rakus vabalt liikuda. Fikseerimine. Rakke fikseeritakse metanooli ja jää-äädikhappe segus vahekorras 3:1. Metanool denatureerib ja sadestab valgu, äädikhape aga koaguleerib nukleoproteiini. Kromosoomipreparaadi tegemine. Preparaadi valmistamisel tilgutatakse fikseeritud rakususpensioon puhastatud märjale alusklaasile ning kuivatatakse kas õhus või leegil. Niiskes keskkonnas on kromosoomid pehmed, kuid muutuvad kõvaks kohe peale kuivamist. Pehmed kromosoomid on väga
.............................................................................. 21 1.1.7.1 Ajas liikumise avaldumine Universumis ...............................................................................................................21 1.1.7.2 Hubble´i seadus ...................................................................................................................................................23 1.1.7.3 Aine tihedus paisuvas Universumis .....................................................................................................................24 1.1.7.4 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine................................................................................................25 1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine ..............................................................................................................26
annaabi.ee 
