9. Palavvöötmes on pidevalt soe-kuum, päev ja öö on enam-vähem ühepikkused ning temperatuuri järgi aastaaegu eristada pole võimalik. Külmvöötmes erineb polaarpäeva ja polaaröö temperatuur väga palju. Kaks aastaaega - külmem (keskmiselt -30 C) ja soojem (keskmiselt 0 C ümber). Parasvöötmes jaguneb aasta selgelt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. 10. Õhurõhk on õhu rõhk. Külm õhk on tihedam ja suurema rõhuga. 1. Maapind soojendab õhku ja see paisub. Paisumiseks on vaja ruumi ja õhusammas hakkab ülespoole kerkima. Maapinnal väheneb õhusamba tihedus ja seega ka rõhk aluspinnale. 2. Kõrgemal valgub õhk naaberalade kohale ehk laiali ja seal rõhk suureneb. Kokkuvalgunud õhk mõjub aluspinnale 3. Aluspinna kohal hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tekib tuul 11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17 12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis
valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused. Näiteks, kuna kiirus on nii suur, siis kõrvalt jälgijale tundub, et kõik kehad liikudes singulaarsuse poole hakkavad aeglustuma. Kõrvalt vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse gravitatsiooniliseks aja paisumiseks. Küll aga, kui liikuda ise musta auku, ei tundu aeg aeglustuvat, vaid hoopis väljas olev aeg tunduv kiirenevat. Sündmuste horisondi keskel asub singulaarsus. See on ala kus gravitatsioon on lõputu ja aeg ja ruum pakitakse lõputu tihedusega kokku ja lisatakse singulaarsusesse. Enne kui see juhtub, läbib keha protsessi mida kutsutakse rahvakeeli ,,spagetifikatsiooniks". See on protsess, kus keha
toitained terid hape Piimhape, Võihappebatsillid Võihape laktoos jt toitained Joonis 11. Juustus toimuvate käärimiste skeem Kolikäärimisega kaasnevat paisumist nimetatakse seejuures varaseks ja võihappelisel käärimisel toimuvat hiliseks paisumiseks. Samuti seostub nende mikroobide arenguga tõsiste maitsevigade teke. Ülejäänud käärimistel gaasi nii intensiivselt ei teki. Kohevast ehk lahtise tekstuuriga juustust pääseb see hõlpsasti välja. Kui juustutoorikut on tugevasti pressitud, siis moodustub sellele kinnine tekstuur, millest gaas välja ei saa. See koguneb mikrotühimikesse ja laiendab need kerataolisteks õõnsusteks, mida tuntakse juustuaukudena. Šveitsi tüüpi juustudel
l=integr.v1-v2ni pdv [J/kg]. Mehaaniline töö kui soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.)
Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut
küllastus e. keemistemperatuuri. Vee aurustunisprotsessi diagrammil. Jälgime vee isobaarset aurustumisprotsessi. 1kg vett, temperatuuril t ja rõhul p. Veee parameetrid küllastusolekus (alumisel piirrõhkkonnal) näiteks punktis 1, tähistatud indeksiga. 1. 2. 3. 4. 5. Sisepõlemismootorite ringprotsessid Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5- 10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid. Üldmärkusi: üheks soojussjõu masinatüübiks on sisepõlemismootor e. kolbmootor.
1. Taigna segamine 2. Või ettevalmistamine 3. Taigna töötlemine Taigna segamine Külma vette pannakse sool ja hape ning segatakse kuni sool on lahustunud, siis lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15 - 20 min. kuni tekib ühtlane ilma tükkideta mass. Valmis taigen tõstetakse jahusele lauale, antakse talle palli kuju ja lõigatakse talle peale rist, et hiljem oleks kergem rullida. Saadud taigen jäetakse 20 - 30 min. seisma jahu valkude paisumiseks. 23 Või ettevalmistamine Samal ajal segatakse võija 10% jahu kogusest kuni tekib ühtlane mass. Saadud massile antakse nelinurkne kuju paksusega ~20 mm. Taigna töötlemine Taigen rullitakse neljas suunas lauale nii, et keskelt jääb paksem (20-25 mm) ja servadest 17- 20 mm. Taigna keskele asetatakse ettevalmistatud või ning pannakse taigen kokku ümbrikukujuliselt. Seejärel lastakse taignal seista 15-20 min
jääval ruumalal. Võrrandist (42) saame: Cv = qv / T (43) Gaasi erisoojus arvestatuna kilomoolile jääval ruumalal leitakse sellel protsessil kulutatud soojushulga suhtega temperatuuride vahesse protsessi alguses ja lõpus. Gaasi erisoojus jääval rõhul e. isobaarne erisoojus. Selleks, et gaasi rõhk kuumutamisel ei muutuks on vaja talle anda võimalus paisumiseks. Sellise protsessi saame läbi viia kolviga varustatud silindris (joonis 7) Olgu kolvi aluse gaasi mass 1 kilomool. Kolvi kaal ja välisrõhk jäävad muutumatuks, mistõttu võime arvestada, et rõhk silindri all on jääv ( p=const). Gaasile antud soojushulk qp kulus temperatuuri tõusuks ja paisumisel tehtavaks tööks. Joonis 7. Gaasi paisumise skeem. Gaasi erisoojus arvestatuna kilomoolile jääval rõhul leitakse sellel protsessil kulutatud
1.1.7.3 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine Universumi ruumala paisumist kujutatakse väga sageli ette just kera ruumala paisumisena. Seejuures kera pinnal olevad kaks punkti ( oletame seda, et need on galaktikad ) kaugenevad üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera paisumisel on see aga olemas. See on ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetame siin Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks. Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis
1.1.7.4 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine Universumi ruumala paisumist kujutatakse väga sageli ette just kera ruumala paisumisena. Seejuures kera pinnal olevad kaks punkti ( oletame seda, et need on galaktikad ) kaugenevad üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera paisumisel on see aga olemas. See on ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetame siin Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks. 25 Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „relativistlikult“. See tähendab seda, et galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise
1.1.5.3 Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine Universumi ruumala paisumist kujutatakse väga sageli ette just kera ruumala paisumisena. Seejuures kera pinnal olevad kaks punkti ( oletame seda, et need on galaktikad ) kaugenevad üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera paisumisel on see aga olemas. See on ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetame siin Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks. Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis
Laudvooder tuleb seina kinnitada kindlasti tsingitud naeltega. Püsivuse nimel tuleks nii poolpunnlaudade kui ka täispunnlaudade seinapanemisel jätta punnipõhja ja teise laua punni vahele umbes kolmemillimeetrine vahe. Punnidevaheline pilu laseb laudadel sügisniisketes ilmaoludes paisuda, et siis kuivades taas kokku tõmbuda. Eriti tundlikud on paisumisvahede suhtes täispunnlauad. Kui tihedalt üksteise vastu löödud poolpunnlaudadel on veel ruumi paisumiseks ja kahanemiseks, siis täispunnlaudadel see ruum peaaegu puudub ja lauad lähevad lõhki. Vertikaallaudise puhul kasutada täissulundlauda: siis ei pääse vihmavesi voodri vahele. Horisontaallaudise puhul võib kasutada ka poolsulundlauda. Ajalooliselt on linnades üldjuhul kasutatud hööveldatud laudist. Puitseinte välispidisel soojustamisel kasutatakse tavaliselt kivi- või klaasvilla või tselluvilla. Välissein kaetakse tuuletõkkematerjaliga. Soojustusmaterjalidena võib kasutada ka
annaabi.ee 
