Udukogud Tähtedevaheline aine on koondunud õhukesse kihti Linnutee tasandi läheduses. Gaasi- ja tolmupilved paistavadki peamiselt tähtkujudes, mida läbib Linnutee, näiteks Amburis, Luiges, Kassiopeias ja Orionis. Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e.
Mõelge efektile, milline nägi välja inimkeha. Pea oli kõige kergemini nähtav profiilis, seega nad joonistasid selle külgsuunaliselt. Kuid kui me mõtleme inimese silmast, kujutame seda endale ette otsevaates. Seega otsevaates silm paigutati külgvaates näole. Keha ülemine pool õlad ja rindkere on kõige paremini nähtavad otse, sellest me näeme, kuidas käed on keha külge kinnitatud. Aga jalad ja käed liikumises on palju selgemalt nähtavad külgvaates. Nendel põhjustel paistavadki egiptlased neil piltidel nii... väänatud. Pealegi, egiptuse kunstnikele oli jala väljastpoolt kujutamine keeruline. Nad eelistasid selget kontuuri suurest varbast ülespoole. Seega mõlemad jalad on kujutatud seestpoolt vaadates, ja inimene reljeefil paistab, nagu tal oleks kaks vasakut jalga. Ei tohi eeldada, et kunstnikud arvasid, et inimesed on sellised. Nad ainult järgisid reeglit, mis lubas neil visandada pilti kõik inimvormis, mis tundus neile oluline. Võib-olla sellest reeglist
ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud. 10. jaanuar 1610. Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku süsteemi. Sõber hoiatab teda uuringute võimalike tagajärgede eest, kuid Galileil on kindel usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada
kokku tõmbuma, kiire pöörlemise tulemusena moodustus 100 000 aasta jooksul protoplanetaarne ketas, mille keskel oli kuum tihe prototäht, meie Päikese eelkäija. Sellest kettast hakkasid tekkima planeedid. Seega on ka Kuu kui üks taevakeha 4,6 miljardit aastat vana. Kuid kas pole kummaline, et Kuu ketas on Maalt vaadatuna täpselt sama suur, kui Päike? Enamik inimesi teab väga hästi, et Kuu on Päikesega võrreldes tilluke, kuid asub meile lähemal, mistõttu nad paistavadki ühesuuruste ketastena. Maine`i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel maa pöörleks sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning kõrgemat elu üldse ei eksisteeriks. Minu referaadi teemaks valitud Kuu kui Maa kaaslane on igati põnev ja hariv. Seda referaati koostades lugesin paljusid huvitavaid raamatuid ja allikaid. Peagi mõistsin, kui palju on asju,
üks vastandlik positsioon ei ole ei tõesem ega vääram kui teine, kuid üks võib olla parem kui teine. Paraku, mis ühele hea, võib teisele olla halb, mis ühele kasulik, see 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. teisele kahjulik, nagu illustreeriv näitelugugi osutab. Nii tulebki tunnistada, et kõigi asjade mõõt on inimene, nimelt indiviid oma individuaalsete eelistustega. Asjad, millest siin jutt, paistavadki olema eelkõige olukorrad, situatsioonid, millega inimestel tuleb ühiskondlikus elus tegemist teha ja mida erinevad inimesed tõesti väga erinevalt võivad hinnata. “Theaitetos”`es osutatakse ühe võimaliku raskusena Protagorase epistemoloogilise positsiooni – kuidas kellelegi paistab, nii see tema jaoks ka tõene on – juures sellele, et kui see nii on ja igaüks vähemasti oma tajumuste tasandil ei eksi, siis milleks on vajalikud sofistid
Planeetide värvus sõltub sellest, et millist lainepikkust nad neelavad. Näiteks Neptuun ja Uraan on sinakad planeedid. Nende planeetide atmosfääris neelab metaan punast valgust. Mars on aga punane planeet, sest selle planeedi pinnases olev roostekarva raudoksiid neelab just rohelist valgust. Sama- sugune põhimõte esineb ka Maa looduses. Näiteks Maa loodus on enamasti roheline, sest taimedes esinev klorofüll neelab punast valgust. Nii paistavadki lehed rohelised. Ka kõrgtemperatuurilistel objektidel esineb värvus ja valgus. Tähe temperatuur tehakse kindlaks just tema värvuse kaudu. Kehade kuumenedes muutub enamasti nende värvus. Näiteks raua kuume- nemisel muutub selle värvus kirsspunasest kollakasoranzini. Mida väiksem temperatuur on tähel, seda punasem ta välja paistab. Vastupidisel korral on täht sinine. Tähtede populatsioonide värve annavad edasi just galaktikatest tehtud värvipildid
Kui on, siis suudavad ka raskused ületada. Kangelaslauludes valitses lai ühiskondlik-avalik teema, aga RM- des isiklik-eraeluline teema. Mehe-naise kokkupuuted. Iniimsus. Siit peale hakkab tekkima prühholoogiline kirjandus. Prantsuse kultuurist pärit ja sellega oluliselt seotud on psühholoogia tulek. Juba ka rolandi laulus võib märgata. Oluliselt toetuti vanadele keldi legendidele, pärimustele ka antiigist. Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida. See on eraeluline ja müütiline, laiemat ühiskondlikku tausta võib ainult aimata, aga see ei mõjuta sündmuste kulgu, vaid tegusid ja kulgu juhib ajatu müüt. Kangelaslaulud ei ole romaanid. Romaan tulebki esmakordseöt prantsusmaalt rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna. See on eeskujuks hilisemale romantilisele kultuurile
osas. See tähendab seda, et inimene eksisteerib Universumi aja ja ruumi lõpmata ulatuses ainult teatud ajavahemiku ja sedagi ainult teatud ruumalas. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele, seda rohkem muutub inimese vaatesuund esemele, kui inimene liigub ruumis. Seda nimetatakse parallaksiks. Kui inimene vaatab eset erinevatest ruumipunktidest, siis vaatesuund esemele on kõikidest nendest ruumipunktidest erinev. Tänu sellele seaduspärasusele oskab inimene hinnata
Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele, seda rohkem muutub inimese vaatesuund esemele, kui inimene liigub ruumis. Seda nimetatakse parallaksiks. Kui inimene vaatab eset erinevatest ruumipunktidest, siis vaatesuund esemele on kõikidest nendest ruumipunktidest erinev. Tänu sellele seaduspärasusele oskab inimene hinnata
Planeetide värvus sõltub sellest, et millist lainepikkust nad neelavad. Näiteks Neptuun ja Uraan on sinakad planeedid. Nende planeetide atmosfääris neelab metaan punast valgust. Mars on aga punane planeet, sest selle planeedi pinnases olev roostekarva raudoksiid neelab just rohelist valgust. Sama- sugune põhimõte esineb ka Maa looduses. Näiteks Maa loodus on enamasti roheline, sest taimedes esinev klorofüll neelab punast valgust. Nii paistavadki lehed rohelised. Ka kõrgtemperatuurilistel objektidel esineb värvus ja valgus. Tähe temperatuur tehakse kindlaks just tema värvuse kaudu. Kehade kuumenedes muutub enamasti nende värvus. Näiteks raua kuume- nemisel muutub selle värvus kirsspunasest kollakasoranzini. Mida väiksem temperatuur on tähel, seda punasem ta välja paistab. Vastupidisel korral on täht sinine. Tähtede populatsioonide värve annavad edasi just galaktikatest tehtud värvipildid
annaabi.ee 
