Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin esialgu sellega, et maal ei leidnud ma endale piisavalt palju rakendust. Teadsin, et olen võimekas noor inimene ja soovisin, et minult rohkem nõutaks. Kartsin, et ei suuda Hiiumaal mulle pakutavate võimalustega ennast nii endile kui teistele tõestada. Soovisin üha enam kõrgemale ja kõrgemale ronida. Teadsin, et paistan rohkem silma kui teised minuvanused. Korraldasin erinevaid üritusi, olin aktiivne valla- ja külaelu edendamisel. Kuid ühel hetkel sai igasugune jaks otsa. Tüdinesin läbikukkunud üritustest. Üritused ei kukkunud läbi mitte korraldajate laiskusest vaid probleemist, et ei olnud rahvast, kes saaksid korraldajate töövilju maitsta. Seega otsustasingi Tallinna elama tulla. Ma pidin pettuma, korduvalt. Linnas olen täpselt samasugune teismeline nagu kõik teised
+ = - = + = 7 28 28 5 7 35 15 5 15 1 1 4 7 4 3 5 3 10 - = - = - = 3 7 28 8 5 41 16 48 48 Ja nüüd vahelduseks üks pilt ja luuletus ÜKS TEINE MATEMAATIKA TAHAD, EKS TAANDA MIND ÄRA, KUI PAISTAN LIIG KEERULINE! KUI TAHAD, MIND LIHTMURRUKS TAANDA. SIIS OLENGI LIHTNE JA SELGE NING LÕPUNI LÄBINÄHTAV. LAS OLLA MU LUGEJAKS ÜKS NING JOONE ALL MISTAHES NUMBER IKKA SEE SINUGA JAGUB, IKKA ON JAGATIS KAKS. NII OLENGI LIHTSALT ÜKS KAHENDIK. ÜKS KAHENDIK. POOL. AINULT POOL.
+ = - = + = 7 28 28 5 7 35 15 5 15 1 1 4 7 4 3 5 3 10 - = - = - = 3 7 28 8 5 41 16 48 48 Ja nüüd vahelduseks üks pilt ja luuletus ÜKS TEINE MATEMAATIKA TAHAD, EKS TAANDA MIND ÄRA, KUI PAISTAN LIIG KEERULINE! KUI TAHAD, MIND LIHTMURRUKS TAANDA. SIIS OLENGI LIHTNE JA SELGE NING LÕPUNI LÄBINÄHTAV. LAS OLLA MU LUGEJAKS ÜKS NING JOONE ALL MISTAHES NUMBER - IKKA SEE SINUGA JAGUB, IKKA ON JAGATIS KAKS. NII OLENGI LIHTSALT ÜKS KAHENDIK. ÜKS KAHENDIK. POOL. AINULT POOL.
PualErik Rummo koos abikaasaga Eesti Vabariigi 90. aastapäeval. Poolüminal (1963) ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere Ma olen nii mööduv mis tõuseb me vastu tige kurtis tüdruk merele ja läheme läbi mere oi mis ma teen ja muud me ei vaja tuge sa oled igavene ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ma paistan läbi kui sina ja muud me ei vaja tuge kurtis tüdruk aknale kui ühised rõõmsad võlad oi mis ma teen kui ühised rõõmsad võlad kõik näevad mu südant mis üheskoos tuleb meil kesta ma avanen kui sina need ühised rõõmsad võlad kurtis tüdruk uksele neid meri ei saa meilt pesta oi mis ma teen päike astub sisse Tavaline hull ma olen nii väike Vaata peeglisse, kui habet ajad
Enne Sokratest tähendas hästi toimimine lihtsalt seda, et ei tehtud midagi niisugust, mis võiks jumalaid vihastada; nüüd aga peab iga inimene otsustama enese sees hüve kasuks. Sokrates: "Kumbki meist ei tea ju midagi eriti suurepärast või tarvilikku, aga too mees [mõni, kellega ta oli vestelnud] kujutab ette, olgugi et ta ise midagi ei tea, et ta teab; kui mina midagi ei tea, siis vähemasti ei hakka ma seda ka endale ette kujutama. Selle vähese võrra paistan ma temast küll targem olevat, kuna ma ei arva, et tean seda, mida ma tegelikult ei tea." Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Sokratesele esitati süüdistus: "Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt
Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt politseinik), play (mängud muutuvad keerulisemaks lisaks rollile, mis mul on, pean olema kindel, et samal ajal mängivad seda mängu ka teised inimesed, kellel on oma roll rollid on oma vahel seotud)
Vanemad jäävad autoriteediks sellistes valdkondades, nagu haridus, karjäär ja sissetulekud. Sõpradelt õpitakse rohkem välist kui igapäevast käitumist, õpitakse ka seksuaalset käitumist. 15. Peegelpilt-mina. Õppimise käigus kujunevad välja ka arusaamad iseendast, oma sotsiaalsest minast. Peegelpiltmina - oma minapilti näeme teiste inimeste käitumise ajal ja reaktsioonide peeglist. Inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1). In. arvamusest selle kohta, kuidas ma teistele paistan. See ei pruugi alati kokku langeda. 2). Teiste hinnangust. 3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut. Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt. Ise valime samuti endast kujundeid, mida peame tähtsaks ja eirame neid, mida ei pea tähtsaks. 16. Mis on staatus ja staatuste liigid? Staatus esindab in. postitsiooni sotsiaalses süsteemis. Meil on palju staatusi, sest
Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. • Üldistatud teised- sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. • Peegelpildi-mina- enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) • Rolliootused –ühiskonna ootus rollile vastava käitumise suhtes. • Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid
James Empiiriline mina: o Materiaaline mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud minale (auto, keha, varandus) o Sotsiaalne mina see, mida kaasinimesed minust arvavad o Abstraktne mina elukogemuse poolt põhjustatud erinevate minade sulamine o Vaimne mina inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum. · Cooly ,,Sotsiaalse mina" käsitlus: o Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus. o Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad o Minu kujutlust sellest, kelleks ma ise ennast pean. Mida mina arvan, et teised inimesed minust kui ilusast inimesest arvavad. · J. Mead - Peegelmina teooria: o Inimene kujundab oma eneseteadvuse teiste inimeste arvamuste alusel (peegel)
kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15
kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15. Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega
kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14. Rolliootused normid, mille täitmist oodatakse.Mõnel juhul selgemad rollid, mõnel segasemad. Kuna ühiskond pidevalt muutub ei ole ka rollide süsteem lõplikult paika pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. 15. Rollikonflikt tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega
Paljudel inimestel on selliseid probleeme ka siis, kui nad pole depressioonis, aga depressiooni ajal annavad need ennast kõige ägedamini tunda. Ka need inimesed, kes muidu naudivad seltskonda, võivad depressiooni langedes neid probleeme täheldada. Keegi depressioonis mees ütles mulle: "Tavaliselt tunnen end teistega rääkides mugavalt, aga viimasel ajal on mu enesekindlus kaduma hakanud. Muretsen, milline ma teistele paistan, ei söanda oma tõelisi tundeid ja mõtteid avaldada. Mul on tunne, et minuga on midagi valesti." Süütunne: Kui olete teinud vea või kedagi tahtmatult solvanud, on kahetsus ja süümepiinad täiesti normaalne reaktsioon. Ent nadu dr David Burns on märkinud, sisaldab süütunne mitte ainult kahetsust, vaid ka veendumust: "Ma olen halb inimene." Just see viimane teeb süümepiinadest valulise ja destruktiivse emotsiooni.
annaabi.ee 
