Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr
eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur
Rannikualadel soojem ja niiskem. 3. Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik 4. Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas 5. Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2
Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata ainult kohalikel või paiksetel kerjustel Rändavad kerjused aeti linnast minema Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms
osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni kriitilise tegevuse häire – kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevusosalises mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise lakkamine 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektidel ja teiseks, mis ei ole seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõude rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast, võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikel olulise kiirgusdoosi. 28
tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseksvajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektide ja teiseks, mis ei ole seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõuete rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetustets tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avariiõnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28
Sisuliselt on tegemist lühikese piimatorustikuga torusselüpsiseadmega. Lüpsja töökoht on kanalis, mis asub lehmade asemetest ligikaudu 0,8...1,0 m võrra madalamal. See loob lüpsjale võimaluse töötada sirge seljaga. Üldjuhul on kanal lauda põrandast madalamal, lehmade asemeid on võimalik tõsta kõrgemale. Sellisel juhul liiguvad lehmad platsile mööda kaldteed, harva ka treppi mööda. Ämbrisselüpsiseadmed võivad olla nii paiksed kui teisaldatavad. Paiksetel on vaakumseade paigaldatud masinaruumi, kantakse lüpsimasinaid. Teisaldatavad ämbrisselüpsiseadmed on ette nähtud väikeste karjade lüpsmiseks. Nende vaakumseade on monteeritud kärule, kuhu asetatakse ka üks või kaks lüpsimasinat. Paiksel ämbrisselüpsiseadmel on kolm põhiosa: vaakumseade, lüpsimasinad ja puhastusseade. Piimajahuti lüpsiseadme koosseisu ei kuulu. Vaakumpump koos elektrimootori ja tihti ka vaakumballooniga on monteeritud ühisele
Rannikualadel soojem ja niiskem. · Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik · Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas · Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. · Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. JÄÄVÖÖND · Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde · Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö
ka valmissegu transportimise vahend - mördi pump (vt joon 5.3, 5.5, 5.6, 5.7). Seguvalmistamine toimub pöörlevate labadega trumlis, mis tagab segu intensiivse sundsegamise. Oma konstruktsioonilahenduselt on mördisegurid analoogsed kahe võlliga betooniseguritega (neil on aga üks võll) ning laba-vibroseguritega (nende võllil on vaid kaks eri suunaga kruvipinda). Teisaldatavate mördisegurite täitemaht on 80...325 l ning paiksetel 750, l000 ja l500 1. Mördisegurite tootlikust määratakse samuti nagu betooniseguritelgi, kusjuures saagisetegur võetakse 0,85...0,95. 88) Betooni ja mördipumbad Betooni ja mördipumpasid kasutatakse betoonide ja segude teisalduseks paigalduskohta. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele Betooni- ja mördipumpade skeemid: a - kolbpump, b - ujuklappidega diafragmapump; 1
annaabi.ee 
