Aeglased hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. P, K väetised. Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis). Anorganilised( ammooniumnitraat, superfosfaat, kompleks väetised, N, P, K väetised. Agrokeemia õpetus, mis tegeleb väetistega. VÄETAMISE VIISID Agrotehnilised võted, kus anname võetisi. Väetist külvata hajusalt, paiklikult. Väetamise viisid: põhiväetis, külviaegne, kasvuaegne väetamine. Külvieelne viiakse läbi enne külvi, väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8
*On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm *Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam
lahustumatud, kuid väga vähesel määral nad siiski lahustuvad happelistes muldades. Seetõttu on fosforväetisena otstarbekas kasutada lahustuvaid fosfaate leelismetallide ja ammooniumfosfaate või kaltsiumdivesinikfosfaati. Fosforväetisi tarvitatakse pulbrina või graanulitena. Fosforväetiste norm sõltub liikuvate fosforiühendite sisaldusest mullas, kasvatatavast kultuurist, planeeritud saagi suurusest ning fosforväetise liigist. Külvi ajal viiakse fosforväetis mulda paiklikult. Pealtväetamisel on fosforväetise mõju väike, pealtväetatakse ainult rohumaid. Fosforväetiste jaotamine Fosforväetisi jaotatakse erinevate näitajate alusel. Enamasti jaotatakse fosforväetisi lahustuvuse järgi ja fosforisisalduse alusel. Lahustuvuse järgi jaotatakse fosforväetised vees lahustuvaiks, nõrkades hapetes lahustuvaiks ja raskesti lahustuvaiks. Vees lahustuvate fosforväetiste hulka kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat, fosfor on neis
suviteraviljadele reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Lämmastikuga pealtväetamine õigustab ennast vaid vihmasel suvel. Suviteraviljade lämmastikutarve sõltub sordist, mullast, ilmastikust ja ka sellest, kui suures ulatuses toimus sügisel ja talvel nitraatide leostumine mullast. Optimaalne lämmastiku ja väävli suhe 10:1. Kõige otstarbekam on suviteraviljadele anda kõik vajalikud toiteelemendid kompleksväetisena külviaegselt paiklikult. Paiklikuks väetamiseks sobivad mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. PK normid sõltuvad eelkõige mulla väetistarbest. Kui ei kasutata paiklikku väetamist, tuleb nad viia mulda eelneva sügiskünni alla. Kevadel kultiveerimise alla antuna jääb enamus väetisest mulla pindmisse kihti ja nende mõju suviteraviljadele jääb tagasihoidlikuks. Allakülviga teraviljad Vaatamata sellele, kas kattevili on tundlik mulla happesuse suhtes, tuleb lupjamist vajavaid
kg liik aeg ja viis 1 Kaer 5 193 965 Karbamii 89 Kevadel, d (N 46%) külvi ajal, paiklikult 14 2 Lutsern 998 4990 459 Kevadel, enne külvi 3 Aedmaasika 91 455 42 Suvel,
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis,
Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda N-väetised põldheinale rohukasvu algusele järgneva nädala jooksul Vastava tehnoloogia olemasolul kompleksväetised või lämmastikväetis paiklikult PK-väetised külvieelse mullaharimise alla juhul, kui sügisene andmine ei olnud mingil põhjusel võimalik Orgaanilist väetist külvi eel, näiteks kartulile vahetult enne kevadist sügavamat kobestamist või korduskündi N-väetis taliteraviljadele taimede kasvu algusele järgneva nädala jooksul Kasvuaegne väetamine Tahkeid N-väetisi rohumaadele pealtväetisena, selleks sobivad kõige paremini (NH4)2SO4 ja NH4NO3
molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata meil mitte üksnes saagi suurendamiseks vaid ka selle kvaliteedi parandamiseks. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi — mulda andmine, külvise töötlemine ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Mulda andmiseks sobivad madala kontsentratsiooniga mikroväetised (nt boormagneesium) ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi
Paljudel juhtudel turbatootmine on lõpetatud kändude tõttu ning pindmiseks kihiks on rabaturvas. See on praktiliselt steriilne. Ilma PK- (NPK) väetisteta mets sellel ei kasva. Siirdesooturvast tuleks samuti väetada. PK- väetised antakse ülepinnaliselt enne kultuuri rajamist, N-väetis antakse külvikultuurile kohe pärast kultuuri tärkamist, istutuskultuuridele aga alles 2...3. aastal pärast istutust. N-ga on soovitav väetada paiklikult, see vähendab rohukasvu ja lehtpuuvõsa teket. Vanemaid kultuure väetatakse ülepinnaliselt. Kui jääkturbasoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega - kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veereziim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust
vihmaperioodidel õhupuudust. Küllalt ulatuslikult on kasutusel tehnoloogia, kus mineraalväetised laotatakse mullapinnale ja külvieelse mullaharimisega segatakse mulda. Katsed on näidanud, et taolisel viisil viiakse kultuuridele (teraviljadele) optimaalsesse sügavusse (7...9 cm) vaid 20...30% mineraalväetistest. Ülejäänu jääb mulla pinnale umbrohtude tarvis. Mineraalväetiste efektiivsuse tõstmiseks tuleks neid kasutada paiklikult muldaviiduna. Mõningal määral suurendab nende efektiivsust ka mitmekordne külvieelne muldasegamine. Katsetes on mitmekordsel külvieelsel kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik
annaabi.ee 
