1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki eri osade vahel potentsiaalierinevust ja inimene, kes võiks eri osi üheaegselt puudutada, ei satu ohtliku pinge alla. Seega tagab potentsiaaliühtlustus tõhusa kaudpuutekaitse elektrilöögi eest. Peapotentsiaalühtlustuslatt on latt või ühendusklemm, mis on ette nähtud kaitsejuhtide,
(4) Toote turule laskmine tähendab seda, et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus. (5) Tarbjaks loetakse inimest, kes kasutab elektrienergiat või toodet omatarbeks ehk siis ei saa eelmainitud toodetest ja teenustest majandusliku kasu. §3. Ohutuse kindlasmääramine (1) Toode on ohutu siis, kui see muutub ohtlikuks alles siis, kui kasutaja kutsub esile selle ohtlikuks muutumise. (2) Ohtuse kindlasmääramisel võetakse arvesse: (2.1) paigaldises kasutatud materjale, märgistusi, koostamise kvaliteeti ning käidukava; (2.2) mõju teistele toodetele, näiteks raadiohäirete tekitamist; (2.3) ohutusmärgistust ja lülitusskeeme; (2.4) kasutamisel tekkivaid võimalikke ohte riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele. (3) Toodet ei saa pidada ohtlikuks ainult selle pärast, et seda on võimalik ohutumaks muuta või kasutada samalaatset toodet, mis on ohutum.
Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraliselt läbiviidavad toimingud on eesmärgiga kontrollida, kas paigaldis vastab asjaomaste standardite ja eeskirjadega määratud tehnika- ja ohutusnõuetele: 7.1 Visuaalkontroll enne kasutuselevõttu ja peale ümberehitamist ning edaspidi otstarbekohaste ajavahemike tagant teostatav elektripaigaldise ülevaatus eesmärgiga avastada puudused, mis võiksid takistada paigaldise normaalset käitu või põhjustada ohtusid. Paigaldises tuleb teostada visuaalkontroll alati enne mõõte- ja teimitöid. Ülevaatusi võivad teostada antud tüüpi paigaldise ülevaatuse kogemustega elektrialaisikud 7.2 Teimimine elektripaigaldise või selle osade vastupidavuse kontroll mingile tavaolukorrast tugevamale füüsikalisele toimele 7.3 Mõõtmine elektripaigaldise kõigi füüsikaliste suuruste määramise toiming Teimimist ja mõõtmisi võivad sooritada elektriala või ohuteadlikud isikud. Kõiki teimi- ja
Toote turule laskmine tähendab seda et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus. 4.Tarbija-Tarbijaks loetakse inimest kes kasutab elektrienergiat või toodet oma tarbeks ehk siis ei saa eelnimetatud toodetest või teenustest majanduslikku kasu. Ohutuse kindlaks määramine 1.Toode on ohutu siis kui see muutub ohtlikuks alles siis kui kasutaja kutsub esile selle ohtlikuks muutumise. 2.Ohutuse kindlaks määramisel võetakse arvesse : 2.1 Paigaldises kasutatud materjale ,märgistusi ,koostamise kvaliteeti ning käidukava. 2.2 Mõju teistele toodetele näiteks raadio häälete tekitamist 2.3 Ohutusmärgistust ja lülitusskeeme 2.4 Kasutamisel tekkivaid võimalikke ohte riskirühmadele eriti lastele ja vanuritele. 2.5 Toodet ei saa pidada ohtlikuks ainult sellepärast et seda on võimalik ohutumaks muuta või kasutada samalaadset toodet mis on ohutum. 3.Ohtlik on toode mis hoolimata märgistusest ja sihipärasest kasutamisest võib
tööriistad (nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega), isoleervardad ja -kepid, ohutuslukud, -sildid ja -märgid, pingeindikaatorid ja -näiturid, seadmed kaabli asukoha määramiseks, maandamis- ja lühistamisseadmed ja -vahendid, kaitsekatted ja toendid. Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastavasisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Elektri- paigaldises peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja dokumentatsioon. Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud vastavalt sätestatud korras. Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud,
juhtimiseks tunnistus annab õiguse: A klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri ja käidu töid ning teha tehnilistkontrolli mistahes elektripaigaldises. 1.Elektri inseneri kutse kvalifikatsioon ja vähemalt 1a elektritööde juhtimiseks vastab töö kogemus elektripaigaldises. 2. Elektrialane kõrgharidus kusjuures 4a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1a vastavate elektritööde juhtimiseks vastav töökogemus kõrgepinge paigaldises ja 3a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2a vastavate elektritööde juhtimiseks vastav töökogemus. 3. B klassi pädevus tunnistust ja selle väljastamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt 2a jooksul kõrgepinge paigalduses ning keskharidust. B klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri ja käidu töid ning teha tehnilist kontrolli madalpinge paigaldises. B klassi pädevustunnistuse saamiseks peab
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid. Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
hooldevajadus ja kaablimuhvide väiksem töökindlus. Kasutusel on kaablimuhvid, mis võimaldavad omavahel ühendada paber- ja polümeerkaableid. See lubab välja vahetada ainult osa paberkaablist polümeerkaabli vastu, kui kaabel on lühistunud või muul viisil kahjustatud. Kaabelliinide rajamisel tuleb arvestada konkreetseid olusid, eriti kaabli jahutustingimusi. Tähele tuleb panna, kas kaabeleid on paigaldises üks või enam, kas kaabel asetseb kaablikanalis või õhus. Levinud on kaablite paigaldamine kaablikraavidesse. Selleks et vältida kaabli vigastamist, kaetakse kraavi põhi liivapadjaga või pinnasega, millele asetatakse kaabel, mis omakorda kaetakse liiva või pinnasega kaitseks veel kaitseplokid või tellised. Kaablite kaitseks kasutatakse ka plaate, renne ning terasest, betoonist, plastmassist või keraamilisest materjalist torusid. Kaablikraavi pinnas tihendatakse
annaabi.ee 
