mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised. Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.
Bakterid toituvad elusast ja surnud orgaanilisest aines ehk on heterotroofsed. Puud nakatuvad koore ja puidu vigastumisel, lehed ka õhulõhede kaudu. Parasiitsed bakterid toituvad taimede elavate rakkude sisust, tekitades neil haigusi. Bakterid põhjustavad puudel juuremädanikke, lehtede närbumist, lehe-, koore- ja viljapõletikke ka tüvevähki. Haava- ja paplivähki põhjustab Micrococcus populi, tekitades okstel ja tüvel krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis samuti tekitab tüvel ja okstel krobelisi pahkasid, seda levitavad putukad (saareürask), bakter ise ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid
ribisid, kühme ja paksendeid, milles on kõige rohkem näsastunud puitu. Peaaegu alati jääb silma pikuti lõhenenud koor, mis on puidu ebaühtlase jämenemise tagajärg. Paksendid, mis moodustavad tüve 9 ümber enam-vähem ühtlaselt jämenenud rõnga, võivad juba noores eas olla kaetud musta korbaga, kuid nende vahekohtadel korp puudub. Sageli peetakse karjala kase tüvepaksenditeks puudel laialt levinud pahkasid. Viimased on aga välised moodustised vaid tüve ühel küljel. Looduses kasvavad karjala kased kas üksikult või rühmiti koos teiste puudega. Vähese konkurentsivõime tõttu jäävad nad alla kõrval kasvavatele teist liiki puudele. Maarjakask on lühiealine ja hakkab puistust välja langema juba 4050 aasta vanuses. Huvitavat Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid
Seda tööd võib teha ka kevadel, aga sel juhul alles siis kui nad on 15-20 cm pikkused. Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 ). Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta. Müüa lubatakse vaid ilma lehtedeta s.t. sügisel pärast kasvu lõppemist ja kevadel kuni lehtimiseni. Istikul ei tohi olla kuivamistunnuseid. Nõuistik peab olema hästi juurdunud, nõu maht peab vastama istiku kvaliteediklassile. Vaarikaistikud jaotatakse kahte kvaliteediklassi: 1
neid moodustavad mitmesugused mikroorganismid Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab maapealse osa maa-aluse osaga Tüve ülesandeks on transportida vett ja mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel)
Seetõttu taimede töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP, difenüüluurea jt). tuntud on ~200 looduslikku ja sünteetilist tsütokiniinide toimega ühendit. Tsütokiniinid esinevad õistaimedes, sõnajalgtaimedes, sammaldes, vetikates, bakterites. Taimi nakatavad tsütokiniine produtseerivad bakterid põhjustavad taimedel näiteks „nõialuudade“(Corynebacterium fascians). Putukate poolt sekreteeritud tsütokiniinid tekitavad pahkasid. Peamiseks sünteesikohaks on juurte apikaalne meristeem, millest tsütokiniinid liiguvad pealmaaosadesse ksüleemivooluga. On andmeid, et tsütokiniinide süntees vähesel määral toimub ka võrsetes ja liikumine ka floeemivoolus. On leitud, et juurte poolt sünteesitud tsütokiniinide hulga mitmekordistumine ei mõjuta tsütokiniinide hulka pealmaaosades. Tsütokiniinid moodustuvad AMP-st ja isopentenüülpürofosfaadist (IPP) tsütokiniini süntaasi (ipt - isoprenüüli transferaas) toimel
o kuplad - lehtedel muust lehepinnast erineva värvusega kuplisarnaselt kõrgunud kohad o paunad - enamasti lahtedel ja lehevartel mitmesuguse kujuga paunasarnased moodustised o võrsete, taimede või lehe varte kõverdumine - o pahad - sileda või konarliku pinnaga, mõnikord karvade, harjaste või ogadega kaetud moodustised lehtede, lehe vartel, okstel, juurtel j,. Pahas on õõnsus ka kambrikesed, milles elavad kahjurid. Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid. 6. Taimekahjustajate tõrjemeetodid Agrotehniliseks tõrjeks on need võtted, mis kaitsevad põllumajanduskultuure taimekahjustajate eest. 5 Siia hulka kuuluvad: 1. Haiguskindlamate sortide kasvatamine ja aretamine; Ei tasu valida puid ja põõsaid, mis nakatuvad kergesti haigustesse. 2
Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint IV Rühm: Lehetäilised Aphidoidea Lehetäid on väikesed (0,5-5 mm), õhukeste kehakatetega, pikkade jalgade, lühikeste tundlatega rohekad või sinakad putukad. Isased on tiivulised, emased sageli tiivutud. Tagakeha kuuendal lülil on paljudel liikidel eritustorukesed. Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis".
htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel tekivad tumedad ingerterad. Alates 1960. aastatest on Eestis kõikjal leitud orasheina pahkingerjat (Anguina agropyri), kes põhjustab orasheina juurekaelal tugevaid pahkasid. Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000). Alla 1 mm pikkused vastsed tungivad varakevadel 1-3 cm sügavusel mullas rukki ja nisu võrsumissõlmedesse. Nakatuvad nii pea- kui ka kõrvalvõrsed ning isegi osa järelvõrsetest. Parasiidid kahjustavad võrsumissõlmest ülalpool noori taimekudesid. Kõrtes
Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var. carelica) on arukasest eristatav kasvu ja puidu poolest. Maarjakase puit on moodustunud haiguslikult laienenud säsikiirtest ja puutüvel
annaabi.ee 
