austaksid meie kultuuri ja kombeid. Samas ei saa märkimata jätta ka reaalset terrorismiohtu. Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. Eesti võiks küll vastu võtta pagulasi, aga selleks peaks riik kehtestama kindlad reeglid. 1.Asüülitaotleja taustakontroll 2.Eesti keele õpe 3.Kindel töökoht 4.Neile kehtivad samad reeglid, toetused ja kohustused nagu põliselanikele.
Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ühiskond ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid deflatsioon raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine diskrimineerimine - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist
annaabi.ee 
