2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus? Adratalupojad, Maavabad, vabatalupojad, sulasrahvas, üksjalad. 3. Miks ei toimunud ulatsulikku mõisate rajamist kohe äprast vallutamist? Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5. Kuivõrd muutus keskajal põllumajandus võrreldes muinasaja lõpuga?Kas viljakamad olid mõisa-või talupõllud? Miks? Talupõllud, sest neil olid loomad. 6. Kas maarahva ja ülemklassi keeleline eraldatus oli eestalstele pigem kasulik või kahjulik? Põhjendage oma arvamust Kasulik, sest siis ei sunnitud keelt peale 1. Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest? 2. . 3
Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada kindlat kooli · 1417aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised · Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia · Põhivormid loengud ja dispuudid · Stipendium · Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi Tartu Ülikool · Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda) · Sõja eest pagenenud professorid ja üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd · 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine · 1699. a kolis TÜ Pärnu · 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja SaksaRooma Keisririik olid seotud probleemid · KarlXII · 1699. aasta sõlmisid August II Tugev, Peeter I ja
Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD
külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. · 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta · 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva
endale ise elatist ja maksis peremehele korrapärast tasu (Kõiv jt 2004). Siiski polnud sisulist vahet, kas ori oli haritud või mitte, kas ta elas linnas või maal, kas ta elutingimused olid kehvad või veidi paremad, sest ori polnu inimene ja peremees võis 5 temaga teha mida hing ihaladas: peksta, piinata, kinni aheldada ja isegi tappa ning põgeneda polnud kuhugi, kuna ,,Rooma seadus karistas karmilt kõiki, kes pagenenud orja abistasid. Keegi ei söendanud pelgujale ulualust anda" (Tiidus 1997; lk 202). VABAKSLASTUD Iga orja unistus oli elada vaba inimese kombel ning soetada endale ka varandust. Vabaks saamise suur eelis oli võimekatel orjadel, kel oli isegi oma väike pood või töökoda (mis siis et enamus sissetulekust läks peremehele) ja kes töötasid eriti usinasti. Mõnikord vabastati omand ikkest ka tänutäheks ustava teenistuse või elupäästmise eest (Kõiv jt 2004).
vahel ka Soome (Rootsi valituse all, polnud teotööd), Venemaale. Maaomaniku jaoks oli see töötegije kaotsiminekut, maksumaksjate kaotsimineks. Selle tõttu hakkasid need maaomanikud sõlmima kokkuleppedi põgenenute väljaandmiseks. Hakati põgenejaid välja andma. See tähendas seda, et talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseteks, nad ei saanud ilma loata lahkuda. Esimene sellelaadne kokkulepe on säilinud Tartu piiskopkonnast aastast 1458. Pagenenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- e 4 haagikohtunikud. Läänimeeste e mõisnike seast määrati. Seega, Vanal-Liivimaal hakkas välja kujunema PÄRISORJUS. Vanal-Liivimaal talupoegade võrduslik olukord erines mingil määral: 1. Kõige suurema osa moodustasid adratalupojad põldude suurust arvestati adramaades (u 600 ha).
kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel, mis toimusid iga 3.a tagant. Maapäevade vahepeal ajasid asju 12 maanõuniku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ülesanne. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus
aastatel kujunes Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustas Saaremaa. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäeval, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Vahepeale ajasid asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel ametisse. Igapäevaprobleeme lahendasid rüütelkonna pealikud. Kohtuvõim: Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtus, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuirteod ning aadlikke kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli otsustav.
rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. 1443 1448 sõda ordu ja Novgorodi vahel. 1452 Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1471 Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. 1478 Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. 14801481 Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal
1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept
Rahvastik (demograafilised muutused) 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, Venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus. Linnastumise jätk. Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine. Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus Ühiskond ja kultuur 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände
annaabi.ee 
