Liivimaa ristisõda, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Liivamaa ristisõda on tuntud enamasti Eest Muistse Vabadusvõitluse nime all, leidis aset 13.saj. Liivimaa ristisõda avas ristisõdade ajastu.Laienesid kirstliku maailma piirid ja taheti paganlusega lõpp teha.Alguses tuldi Eesti aladel kaupa müüma, kaasa aga saadeti ka munk, kelle ülessandeks oli usku levitada.Liivlasedvõtsid ristiusu vastu , kuid peagi halvenes läbisaamine ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Liivlaste maaala vallutati kiirest ja pandi Eesti vastu võitlema. Ettekäändeks toodi see, et Ugandlased olid röövinud Pihkvasse suunduvat saksalte rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese
2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, Samson aga juhendi nõidade äratundmiseks. 3. Pühajõe mäss. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajärve mäss Osulas. LOE ÕPIK LK 117 !!! 4. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. B.G. Forselius. ÕPIK LK 117 1684.aastal rajati Tartu lähedale Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus: *avas seminari, kus hakati ette valmistama õpetajaid talurahvakoolidele *õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ja rahva lugemisoskus tõusis
kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas. Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel Luterlik kirik pärast Põhjasõda · Korraldati nõiaprotsesse · Nõiaprotsesse ei toimunud · Luterlust püüti peale suruda väevõimuga · Luterlus levis uute usuvoogudega · Luterlusest kõrvale kalduvaid õpetusi ei · Oldi leebed levivate usuvoogude suhtes
aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega. Nendel jäid vanad Jumalad, aga sellele lisaksid ka uued - katolikud. Segunes varakristlus Eestis paganlusega - kujunes välja omamoodi külakatoliiklus, mis sai rahvale omaseks.
Raamatumaal ehk miniatuurmaal. Arhitektuurist saab rääkida alles 4. sajandist. 1-2. sajandil oli ainsaks kristliku kunsti allikaks maaalused koopad ehk katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne). Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil
kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast
4 minaretti ümber siseõue. 30. Hagia Sophia mosaiik 11 saj. Justinianus IX ja Zoe. Keskel on Kristus. Ikonoklasm e. pildirüüste. Icon on kreeka keeles pilt. Ikoon on kummardatav pilt. Ikonoklasm toimus 726(9)843. Eesmärgiks oli hävitada kõik elusa kujutused. Elusa kujutamise poolt olid ikonoduulid ja vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843. tuleb võimule kuninganna Theadora, ikonoklasm lõpeb, elusat kujutada tohib aga seda kujutatut ei tohi kummardada
kadunud. Constantinus I, esimene ristiusku tun-nistanud Rooma keiser, keell istas näo tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist. Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a
Saamimaal leidus juba hilisel keskajal skandinaavlastest ning soomlastest ja venelastest ümberasujaid. Ümberasumisele järgnes kiriku misjonitegevus, kloostrite ja kirikute asutamine ning terav võitlus vene õigeusu ja luteri kiriku vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele algatati reformatsiooniliikumise käigus Rootsis 17. sajandil ja Taani-Norra alal 18. sajandi alguses pietistlik võitlus paganlusega. Riiklikku ekspansiooni toetav kiriklik tegevus surus alla põlisrahva vaimse iseseisvuse ja iidsed tavad ning uskumused. Koola poolsaarel oli kloostrite asutamine soodustavaks teguriks vene (pomoori) asustuse tekkele Valge mere ja Kantalahe ääres ning 15. sajandi teisel poolel Koola poolsaare lõunaosas Varsuga jõe ääres ning Umba asulas. Vene asulad hakkasid saami asulaid välja tõrjuma ning muutusid saamide ümberrahvustamise keskusteks
saj keskpaigast, kui Euroopa riikide koloniaalhuvi keskendus taas Aafrikale, aktiviseerus taas ka kristlik misjonitöö ning mitmed seltsid hakkavad kontinendil tegutsema, peamiselt küll rannikupiirkondades. 19. saj misjoni algusaegadel olid misjonärid tihti pärit konservatiivsest talupojalikust keskkonnast. Neil oli raske leppida Aafrikas vohava põlisusuga ning nad tegid sealsele tratitsioonilisele kultuurile üsna palju kahju, sest nö vaimupimedust üritati välja juurida ja võidelda paganlusega, aga selle tõttu on väärtuslik osa Aafrika kultuuripärandist kaduma läinud, sest misjonärid üritasid nt aktiivselt põletada esivanemate kujusid ja maske, mis olid seotud rituaalidega ning muud. Puhtalt enda kohalolekuga teravdasid nad ka Aafrika ühiskonna sisevastuolusid. Positiivsest vaatepunktist pakkusid nad aga aafriklastele usulist alternatiivi, tutvustasid neile meditsiinisaavutusi ning võitlesid orjanduse vastu. Aafrika sisealadele järgnesid misjonäridele tihti ka sõdurid
Eraldi ka manufaktuuriettevõtted. Teatavat edu saavutatakse aga mitte nii nagu hkk Nt Madalmaades. Kindralkuberner pidi jälgima, et kõikidel kogudustel oleksid pastorid. Luterlikus vaimus ei tohi olla mingit võlts ja väärõpetust. e jälgitaks ekuidas pastorid jutustavad, kus ta õppinud on( pidi olema õppinud korralikes ülikoolides) ja mis vaimus ta on . Kontrolliti ka paganlust, kuidas inimesi maeti ja et nad kirikus käisid.E võitlus ketserluse ja paganlusega-> nõiaprotsessid. Kindralkuberner esialgu tegeleb ainult mõningate koolidega , peaasjalikult tln gümn ja Toomkool, kuid see oli väga suur vastuuts. Seot nii rüütelkonnaga kui ka tln linnaga ( tln gümn). 15 saj(?) lõpul kehtib talurahva koolide küsimus, riiklik surve. Kolmas valdkond oli õigusemõistmisega seot küs. Põimuvad tihedalt eestimaa rüütelkonna tegevusega e aadlike omavalitsusega, mingil määral ka tln rae tegevusega, kuid rae tegevus oli tunduvamalt iseseisvam
oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga.
annaabi.ee 
