alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust.
võttis. Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud. Palvetamine ja uskumine vaid temasse olid ainsad vajalikud eeldused. Eks vaene lihtrahvas saigi õnnelikuks annetuskulud vähenesid, seisuse järgi jumalariiki pääsemine kadus ja kõik olid rõõmsad. Kui vaesed ei suutnud paganausku oma seisuse tõttu kannatada, siis rikkamatel oli teistsugune probleem nad olid liiga rumalad, et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama.
Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul
Piisas halvast ilmast: kõigepealt põllusaagi ikaldus, siis nälg, hinnatõus ja epideemia. 11. Miks olid keskaja talupojad suhtelisel tkonservatiivsed ja suhtusid muutustesse umbusuga? Traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega lepiti, muutuseid tajuti ki Jumala seatud korra ebaõiglase rikkumisena. 12. Mis iseloomustas talupoegade usulist maailmapilti? Nad olid sügavalt usklikud, kuid kristilik õpetus põimus sageli vanade uskumuste, mille juured ulatusid muistsesse paganausku. Talurahva seas levis ka ketserlus. 13. Millised Euroopa piirkonnad paiknesid linnadvarakeskajal? Millised neist olid asutatud juba antiikajal, millisedvarakeskajal? Vahemere äär, nt. Rooma(antiik), Marseilles(antiik) ja Veneetsia (varakeskaeg). 14. Mitmendast sajandist alates hakkas Kesk- ja Põhja-Euroopas tekkimamassiliselt uusi linnu? 11. sajand 15. Millistele kohtadele nad tekkisid? Vanad Rooma asulad või germaanlaste ja slaavlaste muistsed
piiskop Gregoriuse raamatus ,,Frankide ajalugu", mis on kirjutatud veidi hiljem, IV saj. teisel poolel. Chlodovech püüdis vallutada ka Burgundiat ent ei saanud selle ülesandega hakkama ja leppis oma mõju levitamisega Burgundia kuningakojale, kosides endale naiseks Burgundia kuninga tütre Chlotilde, kes oli kristlane. Piiskop Gregorius jutustab, et abikaasade vahel olnud sagedasti vaidlusi usuküsimustes. Paganausku kuningas ei saanud eru, kuidas võib tema abikaasa uskuda jumalasse, kes ei suutnud end kaitsta. Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat.
mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid. -4- 3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada
See vabastas isanda vajadust talupoegadele toodangut turustada. Pidid toodangu turul müüma. Rikkamad talupojad ostsid isanda käest vabaks talupoegade mõttemaailm kirjaoskamatud-pole eriti säilinud tekste. Nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti isikuvabadust. Suhtusid ellu konservatiivselt Traditsiooniliste kohustuste ja ül.lepiti,muutustesse suhtuti umbusklikult. Olid usklikud, kuid maailmavaates põimus kristlik õpetus vanade rituaalidega, juured ulatusid mustsesse paganausku. Levis ketserlus. Talupoeg ja Aadel talupoeg: põllutööline maaga, külakogukonnas sotsiaalne tugivõrdustik, tavaliselt üks komplekt rõivaid. 20% teenistusest isandale. Kümnis preestile või piiskopile. Pidasid ülal feodaale ja vaimulikke. Kindlad kohustused isanda ees. Mõisategu(harida mõisa põlde), töö oma põllul, et tasuda loonusrent. Enamikud sunnismaised, tohtis olla pere. Aadel: kõrgaadel(kuningad, hertsogid, krahvid), alam aadel(rüütlid)
Sellega sai alguse nn tatari ikke algus venemaal. Volga jõe alamjooksul tekkis Kuldhordi khaaniriik, mis hoidis Vene riike oma võimu all. Vene vürstiriikide seas hakkas aga järk-järgult tugevnema Moskva, mis saavutas 1380. aastal Kulikovo lahingus võidu Kuldhordi vägede üle. Tatari ikke alt vabaneda siiski ei õnnestunud. Samal ajal tugevnes hoogsalt Leedu suurvürstiriik. Leedulased pidid võitlema Saksa ordurüütlitega, sest nad olid alles paganausku. Leedu vürstid liitsid järk-järgult oma võimu alla ka läänepoolseid Vene riike, kuid Leedu mõjuvõimu laienemine põhjustas vastuolu teravnemise Moskvaga. 1385. aasral võttis Leedu suurvürst vastu katoliku usu ja ta valiti järgmisel aastal Poola kuningaks. Nii kujunes välja Poola ja Leedu personaalunioon (ühendus, kus kahel formaalselt iseseisval riigil on ühine kuningas). Leedu piirid ulatusid selleks ajaks juba Läänemerest Musta mereni. Samal ajal jätkus ka Moskva tugenvemine
vastristitud usust jälle ei taganeks ega jääks kaitseta paganate pealekippumiste vastu (a paganorum incursibus). Ristisõdijad astugu Jumala nimel võimsasti võitlusse, kuni Liivi kiriku ümber asuvad paganad (pagani, circa Livoniensem Eccle-siam constituti) ristiusulistega rahulepingud teevad ja tehtud rahulepinguid ka peavad. Siin on selge, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb esimesel joonel mõista paganausulisi liivlasi (suurem osa nendest oli sel ajal alles paganausku), kes vastristitud suguvendi vihkasid, kimbutasid ja taga kiusasid, isegi surma saatsid, nagu Läti Hindreku kroonikast näeme (näit. X, 5). Kaugemas mõttes võiksime ju nende ,,paganate" alla arvata ka teisi paganausulisi rahvaid, nagu leedulasi, kes ka liivlaste maale tungisid, kuid ei võiks siiski nendest ütelda, et nad omale peasihiks oleksid seadnud just vastristituid hävitada. Võiks mõtelda ka eestlaste peale, aga nendega ei olnud ristiusulistel võitlused veel alanud
vasallide või alamate kätte, kes enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest olid. Nendest ordu ja piiskoppide vasallidest on pärastine Eesti-, Liivi- ja Kuramaa mõisnikuseisus välja kasvanud. Eestlased ei olnud XIV aastasaja hakatusel Saksa ordu ja piiskoppide maadel nime poolest veel kõik täied pärisorjad. Pärisorjadeks pidi üksi neid tehtama, kes pärast ristimist veel ristiusust taganesid. Nüüd olid aga peaaegu kõik eestlased enam kui ühe korra paganausku tagasi langenud, sest et ristiusku keegi neile arusaadavaks ega armsaks ei teinud. Nõnda olid siis vist juba kõik eestlased, kui mõned tosinad maha arvame, teo ja nime poolest oma usuõpetajate pärisorjadeks saa nud. Kes kogemata veel nime poolest vaba oli, sellel ep olnud suurt põhjust oma vabaduse pärast rõõmustada. Võõraste isandate silmas oli ta ikka põlatud ori ja oma rahva meelest pealegi isamaa äraandja.
annaabi.ee 
