Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihke- ehk tangentsiaal- ehk puutepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale. Nihkepingete paarsuse seadus kehtib joonpinguse, tasandpinguse ja ruumipinguse korral. Joonis 2. Pinguste liigid. 2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul.
· Jadaliides · Jadaliides 5. Mis vahe on UART ja USART liidestel? Kumb on kiirem? USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. 6. Kuidas töötab SPI liides? SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard, mille töötas välja Motorola ettevõte. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt). Seda tüüpi andmevahetust kasutatakse mikroprotsessorite vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu (nt SD mälukaardiga), LCD kontrolleritega. Seadmed
kasutusele ja vaatleme lõpmata väikese suurusega risttahuka, mida nimetame elementaarristtahukaks. Vardale mõjuvaid pingeid mingis punktis saame väljendada ka elementaarristtahuka tahkudele mõjuvate pingetena. Nagu varda Joonis 5 sisepinnad, nii ka elementaarristtahuka tahud peavad olema tasakaalus. Elementaarristtahukas näidatud joonisel 3 ja 5. Tangetsiaalpingete paarsuse seaduse kohaselt on ristpindadel pindade lõikejoonega ristsihilised tangetsiaalpinged omavahel võrdsed. Pinged mõjutavad elementaarristtahuka osakeste omavahelise nihkumise, mille tagajärjel keha deformeerub. Kõik konstruktsiooni osale või vardale mõjuvad pinged väljenduvad ka elementaarristtahukas. Tõmbe- ja survepingel risttahuka vastastahud eemalduvad või lähenevad teineteisele. Kuna ühe elementaarristtahuka pikenemist või lühenemist on tema lõpmata väikesele
lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse seadus väändel (joonis)? Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge 3.19. Defineerige puhas nihe
19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 21. Mis on väändedeformatsioon? Vääne on selline deformatsioonide liik, mille juures varda mistahes ristlõikes tekib ainult väändemoment. 22. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale). Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral. 23. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümar-ristlõike serval. 24. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel? Väändedeformatsiooni saab Hooke'i seadusest nihkel = G = G 0 , kus G nihkeelastsusmoodul;
y xy indeksid: esimene näitab pinna normaali (x), nihkepinge, [Pa]: teine näitab projektsiooni sihti pinnal (y või z). Joonis 3.11 3.4.2. Nihkepingete paarsuse seadus Sirge ümarvarras on koormatud väänavate pöördemomentidega M (Joon. 3.12): · koormuste toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (telg ja raadius jäävad sirgeteks ja iga ristlõige jääb tasapinnaliseks ja ümaraks); · vardast eraldatakse mõtteliselt mahuelement (elementaarpikkusega dx);
vahekorras, suhtega umbes 1:5. Tumeenergia kohta on vähem tõendeid. Esiteks ei ühti tumeenergia põhimõte osafüüsika standardmudeliga. Standardmudelis on vaid üks osake, mis selliste omadustega klapib - neutriino. Aga oh häda, neutriino peab olema Standardmudelis massitu. Seega ei saa neutriino Standardmudeli järgi olla kuidagi massiivseks tumeaineks. ihtne supersümmeetria ei ennusta tumeainet, aga kui lisada supersümmeetriasse nn R-paarsuse nimeline uus sümmeetria, sisaldab teooria üht uut massiivset ja stabiilset osakesetüüpi. Seega oli osakestefüüsikute peamine lootus R-paarsusega supersümmeetrial. Supersümmeetria ei lahendaks mitte ainult tumeaine probleemi, vaid selle abil saaks seletada veel mitmeid Standardmudeli ,,veidrusi". Supersümmeetrial on lisaks palju häid matemaatilisi omadusi ja sügavamalt olemuselt on supersümmeetriline ka stringiteooria.
Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse (see tehakse kindlaks samamoodi gateways asuva ruuditabeli põhjal). Nii toimitakse senikaua, kui pakett on jõudnud sellesse alamvorku, kus asub sihtarvuti ja see on võimalik vahetult kohale toimetada. 27. Vigade avastamine ja parandamine EDC (error detection and correction bits) - liiasus, mida on vaja selleks, et vigu 13 parandada, Paarsuse kontroll Ühedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik avastada paarituarvu bittide moondumist. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, milline bittidest täpselt moondus. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitlst täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks
3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt liites)? sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel
kirjutamine). Usart 0 USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub sõna kaupa, ehk AVR teeb riistvara tasandil kasutaja edastatud sõna bittideks ja edastab selle iseseisvalt ning vastupidi. Kasutaja juhib USART tööd seade-, oleku- ja andmeregistreid kirjutades ning lugedes. Kõikide seadistuste jaoks on olemas vastavad registrid, mida on üsna lihtne andmelehe abil seadistada
Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC +,- EDC (error detection and correction bits) liiasus, mida on vaja selleks, et vigu parandada. Paarsuse kontroll Ühedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik avastada paarituarvu bittide moondumist. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, milline bittidest täpselt moondus. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitist täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse
· koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid;
· koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid;
t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse (see tehakse kindlaks samamoodi gateways asuva ruuditabeli põhjal). Nii toimitakse senikaua, kui pakett on jõudnud sellesse alamvõrku, kus asub sihtarvuti ja see on võimalik vahetult kohale toimetada. 27. Vigade avastamine ja parandamine EDC (error detection and correction bits) – liiasus, mida on vaja selleks, et vigu parandada. Paarsuse kontroll Ühedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik avastada paarituarvu bittide moondumist. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, milline bittidest täpselt moondus. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitist täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse komplementaarne
Liiasus andmete lõppu ATM: Asynchronous Transfer Mode: See on tehnoloogia, mis on mõeldud heli ja pildi, ka andmete ülekandmiseks. Seda hakati välja mitte selle salastatust. AH päis pannakse Ippäise ja IP andmevälja vahele. AH päis sisaldab :1)ühenduse ID-d . 2)allkirjastatud sõnumi lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. Vigade avastamise meetodid: Paarsuse kontroll. See jaguneb töötama 80date keskel ja 90datel arendati seda edasi. See on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega kokkuvõtet, mis arvutatakse originaal IP datagrammist; allika autentimise infi;sõnumi puutumatust. 3)järgmise päise tüüpi, mis määratleb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks
langevad, loetakse andmeedastus õnnestunuks. Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC error detection and correction bits. D andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva. Liiasus andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada.
andmeedastus õnnestunuks. Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC – error detection and correction bits. D – andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva. Liiasus – andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada
sügavusele. 1954 Konstrueeritakse esimene tuumareaktor. 1954 Kirjutatakse esimene kompilaator programmeerimiskeele FORTRAN jaoks. 1955 Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante. 1955 Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni. 1956 Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla. 1956 Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. 1957 Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. 1957 Charles Townes räägib laseri ehitamisest. 1957 Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria. 1958 James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid. 1958 Rudolf Mössbauer näitab, et on võimalik tekitada "tagasilöögita" gammakiiri. 1960 Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse.
Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
Painutatud varda tugevusarvutus lõikele on Lõige = varda ristlõikes arvestatakse vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge.
annaabi.ee 
