6. Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü. 7. Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus. Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud
paigalseisurefleks, mis tekib tavaliselt innafaasi alguses. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks
muna aastas. Uute liinide puhul on õnnestunud munevuse suurendamine ka kuni 240-270 munani aastas. Nad on säilitanud täielikult lennuvõime ja liha meenutab metsalinnuliha. Looduslikud eellased munevad suurtesse ühispesadesse. Tõud Ginea pärlakana Ginea Korall-sinine Pärlkana Ginea Lavendel Pärlkana Pidamine Täiskasvanud pärlkanade enamlevinud pidamisviis on sügavallapanuga, akendeta lindlate kasutamine. Sügavallapanuga lindlad ei vaja kütmist. Paarituste edukaks toimumiseks on vaja seadmed paigutada sügavallapanul seinte äärde ja mitte paigutada linde liiga tihedalt. Pärlkanad ei mune selleks lindlasse paigutatud pesadesse, vaid allapanule. Tavaliseltmunevad nad rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4. Pärlkanabroileritele sobivaid segajõusöötade näidiskoostisi Segajõusööt sisaldab, Pärlkanade vanus päevades % 1...45 1...45 46..
sündmused haigestumised ja ravi jne) Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa, haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register
omanike esindaja sellest EHS'i tõuraamatu pidajat 1 kuu jooksul sündmuse toimumisest alates. Aretaja on kohustatud lubama uurimisasutustel läbi viia päritolu kindlakstegevaid uuringuid. Uurimistulemustest tuleb teavitada EHS'i bürood. Täku valdaja kohustused Täku valdaja vastutab nõuetele vastava paarituse (seemenduse) läbiviimise ja selle registreerimise eest EHS'is. Täku valdaja kohustuste hulka kuuluvad: - paaritustunnistuse täitmine; - kinnipidamine kõigist täkkude paarituste või seemenduste piirangutest; - täku elu- ja asukoha muutusest ning tõuaretusest väljalangemise kohta teavitamine EHS'i büroosse; - nõustumine nende valduses olevate aretusandmete edastamise ja avaldamisega. Märgistamise kord Varsa või vanema hobuse identifitseerimiseks täidetakse identifitseerimisleht (p.1.3.). Hobuse esmakordsel registreerimisel antakse talle individuaalnumber, mida edaspidi ei muudeta ning väljastatakse pass.
· Kitsede masinlüps · Tavaliselt ehitatakse lüpsiplatform, millele kitsed lähevad kaldteed mööda, mis ei tohi olla libe · Eelistatult peaks lüpsiruum olema laudast eraldi · Lüpsimasinad on sarnased, vaid kahe kannuga · Vaakum peaks olema 37 kPa, pulseerimisega 70-90 takti minutis, 50:50 · Hea piima maitse tagatakse piima kiire mahujahutamisega, kui seda ei tehta, siis jääb piimale paljudele soovimatu nn. kitse maitse juurde · Kitsede paarituste- poegimiste aeg · Kitsed on sesoonselt polüestrilised loomad, kes hakkavad indlema valguspäeva lühenemise tingimustes (sügisel) · Kui paaritada kitsi · 1.oktoobril, siis poegimine 27.veebr. · 15. oktoobril, siis poegimine 13. märts · 29. oktoobril, siis poegimine 27. märts · Kitsede paarituste- poegimiste aeg · Kitsed on sesoonselt polüestrilised loomad, kes hakkavad indlema valguspäeva lühenemise tingimustes (sügisel) · Kui paaritada kitsi · 1
viljakus 11,7 põrsast pesakonnas. 32 58. Ristamine seakasvatuses. 59. Sigade välimik, konstitutsioonitüübid. 60. Teraviljad sigade söödana ( tähtsamate toitefaktorite sisaldus tarbenormidega võrreldes ). 61. Seafarmi tootmistegevus ja selle analüüs ( farmi tootmismahust tulenevalt erinevate searühmade arvu ja kohtade vajaduse ning söödavajaduse planeerimine, paarituste- poegimiste plaani koostamine, tehnoloogiline käive, põrsaste ja sealiha omahinna kalkulatsioon jne.). 33
erinevate teguritega. Seepärast peab aretusprogrammide koostamine olema hästiorganiseeritud ja terviklik protsess. Aretusprogrammide koostamine jaguneb kaheksaks põhietapiks: 1) tootmissüsteemi kirjeldus 2) aretuseesmärgi püstitamine - üldine ja detailne kirjeldus 3) aretusmeetodite ja tõugude valik 4) valikutunnuste geneetilise ja majandusliku hindamise läbiviimine 5) loomade hindamissüsteemi planeerimine 6) valikukriteeriumite määratlemine 7) paaridevaliku kriteeriumid (paarituste planeerimine) 8) aretusmaterjali levitamine (soovitavate genotüüpide sageduse suurendamine populatsioonis). Ideaaljuhul peaks aretusprogrammide koostamine toimuma eelnimetatud skeemi alusel, kuna eelnevates etappides saadud tulemused ja vastuvõetud otsused võivad mõjutada hilisematel etappidel tehtavaid valikuid. Kuid sageli ei ole võimalik ega ka soovitav teha otsustusi aretusprogrammi kohta eelnimetatud 8 etapi tulemuste alusel. Seepärast tuleks
· Noorkarjaraamatusse märgitakse iga sündinud vasika (samuti ostetud noorlooma) kohta lisaks tema inventarinumbrile veel · sugu, sünniaeg, põlvnemine (nii ema- kui ka isapoolne), · tõulisus, sünnimass, kehamass (pärast igakordset kaalumist), hindamise tulemused. · Millistest allikatest need andmed saadakse? · Veiste poegimise, · kaalumise, · rühmast rühma liikumise , · hukkumise, · praakimise aktidest. · Samuti poegimiste ja seemenduste (paarituste) registrist. · Karjaraamat- kartoteegist. · Ostetud loomade tõutunnistustelt. · Kontroll- lüpside leht (laudaraamat) on lehmade jõudluskontrolli algvormiks, mida peetakse laudas ja kuhu märgitakse iga lehma kontroll- lüpside andmed: · piimatoodang, · piima rasva %, · piima valgu %, · somaatiliste rakkude arv (SRA) ühes ml-s piimas, · karbamiidi kogus. · Jõudluskontrollist saadakse tabulogrammid lehmade individuaalsete andmete (kuu-,
annaabi.ee 
