4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas
Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas
aastas 6 kuuliste välpadega, samuti enne uue pumba esmakordset käivitamist, enne pikka aega mittetöötanud seadme käivitamist ja peale membraani vahetamist. Selleks: Lülitage pump vooluvõrgust välja. Laske veesurve süsteemis mõnest tarbijast (kraan, segisti jne.) nulli. NB! Surve all olevas hüdrofooris sõltub õhu vasturõhk vee rõhust ja mõõtmistulemus on alati vale! Kontrollige manomeetriga hüdrofoori paagil asuva õhunipli kaudu õhu vastusurvet. NB! Kui õhuniplist tuleb vett, on membraan purunenud ning tuleb asendada uuega. Vt peatükki “Veeautomaat lülitub tööle kohe pärast tarbija avamist ja/või “plõksib” väljalülitumisel mitu korda sisse-välja”. Õhu vastusurve hüdrofoori paagis peab olema võrdne või kuni 0,3 bar väiksem seadme sisselülimisrõhust. Näide: kui olete ostnud tehaseseadistuses
Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.3.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning
Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas
ka vananemiseks) Halvenevad määrivad omadused ja tekiv vaigutaoline aine. Vananemist sodustavad kõrge töötemp. vedeliku õhusisaldus ja kokkupuude mõnede metallidega, nt vasega. Vask toimib katalisaatorina. Põhjused: töövedeliku vananemine Süsteemis valmistamisel sisse jäänud praht, mis ei eemaldu pesemisel Elementide kulumise ja korrosiooniproduktid Väliskeskonnast tulev saaste mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagil puudub tuulutusava filter Pumpades, hüdroajamites ja torudes tekkivad osakesed kulumise tagajärjel lähevad vedeliku sisse. See omakorda kulutab pumpasid ja ajameid veelgi. Filtrid ummistuvad. - arv näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. 13) Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: -roostevaba terasvõrk
Kui pole saadaval spetsiaalset ketili, kasutage transformaatorili EP 90. Ärge kunagi kasutage äratöötanud lisid. Taolised lid on kahjulikud nii teile endale, mootorsaele kui ka keskkonnale.Oluline on kasutada li, mis sobib hutemperatuuriga (parandatud viskoossus). Temperatuuril alla 0 C muutuvad mned lid paksuks, koormavad pumba üle ja kahjustavad seda. li valimisel pöörduge teeninduskeskuse poole. Ketili tankimiseks keerake ketili paagil kork pealt ära. Täitke paak liga, hoidudes seejuures li ülekallamast; kui see siiski juhtub, puhastage saag hoolikalt list. Keerake lipaagi kork jälle tugevasti peale ja kontrollige, et li pole üle voolanud. Tehke li järeltäitmist iga kord, kui tangite kütust. Kui saega pikka aega ei töötata, tühjendage ja puhastage nii kütuse- kui ka lipaagid. 5.3.3 Karburaatori reguleerimine Karburaatori reguleerimist on soovitav teha selleks volitatud hoolduskeskuses
kinnitusvahenditega. Paagid tuleb stoovida piki laeva kas tekile või teki alla. Paagi toetuspind peab olema nii suur, et oleks välditud teki või trümmiluukide ülekoormamine. Paagid tuleb kinnitada selliselt, et nad ei hakkaks veerema ega libisema. Libisemist vältivate soringute kaldenurk teki suhtes ei tohi ületada 25° (joonisel). Veeremist vältivate soringute kaldenurk teki suhtes peab olema 45° ja 60° vahel. 68 Kui paagil puuduvad soringute kinnituskohad (aaspoldid), pannakse soringud ümber paagi ja kinnitatakse mõlemad soringu otsad ühele ja samale poole paaki. Vedurite, transformaatorite ja teiste raskekaaluliste lastide kinnitamine Enne lastimise algust peab kapteni käsutuses olema raskekaaluliste lastide kohta järgmine informatsioon: - täismass - mõõtmed, joonised - massikeskme asukoht - toetuspinnad - troppimise kohad - soringute kinnituskohad.
30 Vedelgaasi tsisternvagun Pilt 4.32 Sõidukite veo kinnine vagun põhjas või tühjendustorude ja ventiilide süsteemi, kust vedelik isevoolu teel väljub. Mõnel juhul on nähtud ette ka tsisterni tühjendamine survega (ülerõhuga). Universaaltsisternis võib vedada mitmesuguseid vedelikke. Paagil on ülaluuk ja alumine tühjendusseade. Kaubaliigi vahetamisel/muutmisel tuleb paak enne pesta või aurutada. Erinevate vedelike veol on omavahel lubatud vahetada ainult naftatoodete tsisterne. Nende vahepealne pesu enne teistsuguse naftaprodukti vedamist on ökonoomsem kui iga naftasaaduse
annaabi.ee 
