kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM-tüüpi püsimälud. Kokkuvõte RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. Muutmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, kuna seal toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks ROM on püsimälu. Püsimälu on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal
..................................................................... 43 12 ALU.................................................................................................................................. 46 13 Mälud............................................................................................................................... 48 13.1 Muutmälud................................................................................................................. 48 13.2 Püsimälud.................................................................................................................. 51 14 Loogilised maatriksid........................................................................................................ 53 14.1 Maatriksid.................................................................................................................. 53 14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid......................................................................
kaob ja info hävib. Seetõttu toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine, mille käigus kirjutatakse infot pidevalt uuesti üle. Kuna DRAM on odavam, kasutatakse seda just suuremahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM-ist lugemise tsükkel erineb SRAM-ist eelkõige adresseerimise poolest. Püsimälud (ROM - Read Only Memory) ROM – valmistatakse mikroskeemide tootja juures. Kasutaja mälu sisu muuta ei saa (read only). Muudatuste tegemine on sellises mälus kulukas ja aeganõudev. Küll aga on suurte seeriatega tootmine odavaim ja töökindlaim variant. Sisaldab aadressi dekoodrit. Programmeeritav püsimälu (PROM) – kasutaja saab sellisesse mällu
0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 1 1 0 0 _ __ _ 1 1 0 1 0 1 0 0 G= a b + a b b +a a b Jne. 10. MÄLUD (muutmälud, püsimälud, staatilised, dünaamilised, suva- ja jadapöördusega, pinumälu jne.). Mäluks nim. informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. MÄLUD / MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM
mälukontrolleriga. Samuti on stabiilsuse poolest oluline installeerida arvutisse kokku vaid sama tootja samade parameetritega mälumooduleid. Kui mälu töös esineb tõrkeid siis on sellest mõjutatud kogu arvuti ning normaalne töötamine arvutiga ei ole võimalik. Arvuti mälu testimiseks on erinevaid vahendeid. Mälutestid on kaasas uuemate operatsioonisüsteemidega ja saab neid leida ka internetist. Näiteks aadressilt: http://www.memtest.org/ Püsimälud on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Näiteks on iga arvuti emaplaadil püsimälu, milles sisaldub BIOS (Basic Input Output System). Püsimälud jagunevad omakorda: ROM (Read-Only Memory) - püsimälu, mis programmeeritud tootmise käigus ja seda ei ole võimalik hiljem ümber programmeerida. PROM (Programmable ROM) - ühekordselt programmeeritav püsimälukiip.
RAID'i idee seisneb selles, et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saavutatakse parem tulemus kui omades ühte suurt ketast. Lisaks näib selline komplekt kettaid opetatsioonisüsteemile ühe suure kettana. RAID lahtiseletatult Redudant Arrays of Inexpensiv Disks, tähendab vabas tõlkes "hulk liigseid odavaid kõvakettaid". Tänapäeval, mil kõvakettad on muutnud odavamateks on rohkem levinud tõlgendus `Redudant Arrays of Independent Disks' ehk sõltumatute kõvaketaste massiiv. Püsimälud (info salvestamine): ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. ROM on mõeldud paljukordseks informatsiooni lugemiseks; info on püsimällu salvestatud eelneva spetsiaalse tehnoloogilise protsessi käigus. PROM on programmeeritav püsimälu. Tema püsimälu sisu saab programmeerida kas tehases tema integraallülituste valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega, või mikroprotsessorisüsteemide koostaja poolt spetsiaalseid programmaatoreid kasutades.
muuta ei saa. PROM on programmeeritav püsimälu. Tema püsimälu sisu saab programmeerida kas tehases tema integraallülituste valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorisüsteemide koostaja poolt spetsiaalseid programmaatoreid kasutades. Sellisesse mällu saab kirjutada ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess EPROM & EEPROM & Flash EPROM - ümberkirjutatavad püsimälud, mis põhinevad ujuva paisuga väljatransistoridel, erinedes kustutusviisi ja vähesel määral sisemise ehituse poolest, laengu hajumine võtab aastaid aega EPROM on ümberprogrammeeritav püsimälu. Neid elemente programmeeritakse samuti spetsiaalsete programmaatorite abil, kuid säilitatavat informatsiooni on võimalik elektriliselt või ultraviolettkiirgusega kustutada ja seejärel mäluelementi uuesti programmeerida.
pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend. Vastavalt CPUs töödeldavate mälusõnade järkudele ehitatakse andmesiinid ja mälu sõnalaiused. BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud:
programmide talletamiseks. Tuntud selletaoliseks mäluks on BIOS-ROM, kus säilitatakse IBM-tüüpi personaalarvuti neid programme, mis juhivad arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljundoperatsioone. Kui varem kasutati fikseeritud programmide salvestamiseks palju maskprogrammeeritud mälusid, mida töö ajal enam muuta pole võimalik, siis hiljem on kasutusele tulnud ühe- või mitmekordselt ümberprogrammeeritavad püsimälud, mis säilitavad oma sisu ka peale toite väljalülitamist (säilmälud). Nende hulgas on kõige enam levinud järgmised mälutüübid: EPROM- korduvalt ümberprogrammeeritav püsimälu, mis enne programmeerimist vajab kustutamist ultraviolettkiirguse abil. Seega vajatakse erilist kustutus- ja programmeerimisseadet (programmaatorit); EEPROM- korduvalt ümberprogrammeeritav püsimälu, mida saab eelnevalt kustutada elektriliselt. Kustutus
pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend. Vastavalt CPUs töödeldavate mälusõnade järkudele ehitatakse andmesiinid ja mälu sõnalaiused. BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud:
1.3.7. Koodrid ja dekoodrid 37 1.4. Homogeensed struktuurid ja loogilised maatriksid 40 1.4.1. Loogilised maatriksid 40 1.4.2. Ümberprogrammeeritavad maatriksid 43 1.5. Mälud 44 1.5.1. Muutmälud 45 1.5.2. Püsimälud 47 1.6. Diskreetsed automaadid 48 1.6.1. Diskreetsete automaatide olemus 48 1.6.2. Algoritmide aparatuurne realiseerimine 51 1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine 57 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine 60
26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada).
o Maskiga programeeritav mälu püsimälu – ROM Programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus Kasutaja ei saa muuta mälu sisu Väheneb paindlikkus, sest muudatuste tegemine on kulukas ja aeganõudev o Programmeeritav püsimälu – PROM-tüüpi mällu saab kasutaja kirjutada ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess o Ümberkirjutatavad püsimälud – kõik need mälud põhinevad ujuva paisuga väljatrasistoritel, erinedes kustutusviisi ja ka vähesel määral sisemise ehituse poolest. EPROM – kustutamine toimub ultravioletvalgusega läbi mikroskeemi korpuses oleva läbipaistva kvartsakna EEPROM – infot kustutatakse elektiväljaga, kustutakse tavaliselt sõnade kaupa FlashEPROM – infot kustutatakse sektorite kaupa elektiväljaga
Dekoodri väljundites sõnaliinide ja bitiliinide ristumiskohtades on toorikul dioodid. Dioodid on ühendatud väikese läbimõõduga liinidega ehk katkevlülidega. Kui lülile langeb aga pinge, mis on kaks korda suurem kui ühe pinge nivoo, siis ta sulab. Selles seisnebki programmeerimine, et sulatatakse mittevajalikud ühendused. See on muidugi paindlikum kui väheneb pakkimise tihedus, läbipõlenud ühenduste ja isolatsiooni arvelt. Ümberkirjutatavad püsimälud põhinevad ujuva paisuga väljatransistoridel, erinedes kustutusviisi ja ka vähesel määral siseehituse poolest. Tegemist on dünamiilise mäluga kus hajumine võtab aastaid aega. Info salvestatakse nii juhtpaisust kui ka alusest isoleeritud ujuvpaisule laengu kandmisega. EPROMist kustutamine toimub ultraviolettvalgusega läbi mikroskeemi korpuses oleva läibpaistva kvartsakne. Kustutada saab terve mikroskeemi sisu korraga. FlashEPROMist ja EEPROMIST kustutatakse info elektriväljaga
nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM- tüüpi püsimälud. EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory) ümberprogrammeeritav püsimälu. Mälukiip, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist kuni 10 aastat. Mäluelementideks on ujuva paisuga MOSFET- transistorid. EPROM-mälude programmeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet programmaatorit. Programmaator kirjutab andmeid mällu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem kui lugemiseks
Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. Content Adressable Memory (CAM) - assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM (DDR DRAM) SDRAM-i edasiarendus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. SIMM Single Inline Memory Module (72 klemmi) DIMM Dual Inline Memory Module (168 klemmi) · Püsimälu (ROM - Read Only Memory) Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimälud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. 38 Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kasutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur.
Kuna vahemälu maht on piiratud, peab tema käsitlemine olema hoolikalt projekteeritud. Vahemälu suurus ning asendusmeetodid võivad olulisel määral mõjutada süsteemi töö efektiivsust. Muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole püsimälud, s.t. toite väljalülitamisel informatsioon kaob 4 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 4. Välisseadmete I/O registrid ja katkestused ning nende jaotus. Milleks neid on vaja? Näidata Win98-es või Win2000-es. 5. Mälu otsepöördumine DMA . Milleks seda vaja on? Näidata Win98-es
ilma et KäsurItta oleks eelnevalt midagi sisestamiseks ette valmistatud või kirjutatud või hiirt liigutatud. Umbketas – arvutisse sisse ehitatud ketasseadmega magnetmälu, tuntud ka nimetuste all „HDD”, „kõvaketas”, „kinnisketas”, “Winchester”; antud käsitluses kasutatakse lühendit ketas. Kaasajal hakkavad levima muutmälus kasutatava põhimõtte järgi ehitatud ülisuure mahtuvusega püsimälud, mida imetatakse SSK ehk liikumatud ketasmälud. Nad on ketasmälust enam kui suurusjärgu võrra kiiremad ja sama palju kordi energiasäästlikumad, aga sama mahutavuse juures esialgu ka vaastavalt kallimad. ÜLESANNE I Pinnatükk 75 Umbne keha – ruumiliste objektide joonestamise käskudega joonestatud keha, mis