kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise
7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes, ülesanded:fotosüntees, Kromoplastid- leidub: õie kroonlehtedes ja viljades, Ülesanded: annab värvi,
kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik. Kasvutingimused Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid. 5 Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused kevad Aia üldväetis 0,7kg/10m2 Kui rajame muru (Cropcare 10-10-20) kevadel suvi Kemira muru 0.3kg/10m2 Vajadusel lisaväetis
Koduleheküljel käsitletakse samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust. Samuti sisaldab informatsiooni talveaedade kohta. 11. Sulev Nurme. Vana aia taimed - õnn või õnnetus. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/vanapuudaed.pdf Allikas kirjeldatakse, milliseid väljakutseid tuleb ette vanu aedu korrastades. Käsitletakse põgusalt vanu puid, ilupõõsaid, viljapuid- ja põõsaid, ronitaimi, püsikuid ja muru. 12. Märt Riistop. 2004. Ehitagem Puidust. Puit ehituses. http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuinfo_2005_1/Mart_Riistop_Ehitagem_puidust.pdf Artikkel käsitleb puidu rakendamise eeliseid ehituses. Tuginetakse erinevatele uuringutele ning tulemustele reaalses elus. 13. The Economist. Technology Quarterly. From the print edition. 09.12.2010 .Does it really stack up? Vertical farming. http://www.economist.com/node/17647627?story_id=17647627&fsrc=rss
Näiteks kollased ja valged toonid muudavad varjuaia valgemaks ja helgemaks. Kollane värv tundub päikese käes võib-olla kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks, punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks. Punane ja oranz tõusevad esile just õhtupoolikuti kui valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks. Järgnevalt valik püsililli varjuaeda. Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi
9 2.11 Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvavaid liaane kui ka poolemeetriseid püsikuid ja poolpõõsaid. Kollektsioonis on esindatud ka 42 perekond Kivistiku ja üks Eino Kala poolt aretatud hübriidset elulõngasorti. Väikeseõieliste elulõngade seas on liike ja sorte, mis õitsevad nii üheaastastel kui ka ületalve säilinud võrsetel. Näiteks alpi elulõnga sort ’Estrella’ ei vaja Eesti tingimustes tagasilõikamist ja katmist, sest tema võrsed on külmakindlad ja nad õitsevad vanal puidul. Elulõngade õitsemine kestab maist kuni külmadeni.
Kipslilled on ilusad üksiktaimena või rühmana püsilillepeenras, suuremas kiviktaimlas või murus avaramas aias. Kipslilled on hinnatud lõikelilled lillekimpudes. Roomav kipslill sobib suurepäraselt kivimüüridele, kasvab ilusasti üleääre allapoole. Kuivematel aladel ka kattetaimeks, kasvab kiiresti, moodustab ilusa koheva muru. 12. Kivirik Kivirikud on kukeharjade kõrval Soome kiviktaimlate ja mägiaedade tähtsamaid püsikuid. Need on kasvukoha suhtes vähenõudlikud, kuid samas kevadeti väga õierikkad. Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva ühe-, enamasti aga mitmeaastased taimed, kasvavad sageli muruna, vaibana või padjandina. Õied valged, roosad, punased või kollased, asetsevad kas üksikult, kännases või pöörises
sellised on vägiheinad, salveid, ussikeeled jpt. Nende taimede vahelise ruumi kasutavad ära kaharad oksise varre ja enamasti rohkete väikeste õite ja lehtedega veerpall-püsikud. Nende nimi tuleneb omapärasest veerevast levimisviisist, mis võimaldab ühtlast seemnete levi laial alal. Sellesse rühma kuuluvad kipslilled, tuliürdid (Phlomis), mitmed putked ja jumikad. Enamik püsikuid on ulatusliku juurestikuga (sammasjuurelised on ülekaalus). Hilis-suvise arenguga sügispüsikud on märksa kserofiilsemad, nad kasutavad ära ruumi, mis tekib mesofiilsete rohundite kuivamisel. Transpiratsioon on neil alla surutud afüllia (laugud - torujate assimileerivate vartega hilised geofüüdid), tiheda karvastuse (stepiaster) või kõvalehisuse tõttu. Lehtede muutumine asteldeks on tavaline nähtus (Eryngium campestre). Hilise arenguga on siin ka poolpõõsad (pujud, kohhiad)
kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm). * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades. * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid. * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv. Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud. * Vili on kupar või pähklike.
tugevusomaduste säilitamiseks. Kui puid istutatakse intensiivsema liikluskoormusega tänavate äärde, tuleb rajada spetsiaalne kasvualus, mis täidetakse tugipinnasega (vt p 7). 6.1.6. Püsikute kasvupinnas Püsikute kasvatamiseks kasutatav kasvupinnas peab ühelt poolt vastama konkreetsete püsikuliikide kasvukohanõuetele ning teiselt poolt olema võimalikult vaba umbrohuseemnetest ning –juurtest. Püsikuid, mis on umbrohujuurtega läbi kasvanud, ei ole võimalik hooldada – varem või hiljem tuleb istutusala üles võtta ja uuesti rajada. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja
Selle aia kujundus on rajatud yin-yang sümboli põhjal, mis on oma olemuselt kujutis tasakaalust maailma põhiprintsiipide või primitiivsete jõudude vahel. Yin sümboliseerib maad, puud on sellel poolel tumedad, niisked, vastuvõtlikud ja passiivsed. Pajuvõsa varjus, palmitsetud skulpturaalseteks puudeks ja võrestikeks, kus ronib elulõng, on maapind kaetud püsikutepuhanguga. Teine osa aiast on istutatud täis sibullilli, päikeselembeseid püsikuid ja suvelillede voogavaid laineid. Taimed ujuvad päikese käes, sest yang sümboliseerib taevast - eredat, kuiva ja aktiivset. Ülalkirjeldatud vorm ja stiil räägivadki hiina aedade eesmärgist. Sellised aiad on tegelikult isegi mitme eesmärgiga - need on piirkonnad üksinduseks, vestlemiseks, pühitsemiseks, mediteerimiseks, õppetööks, need on paigad, mis on täidetud kas naeru või vaikusega -
annaabi.ee 
