Tegu on maalinäitusega, mis näeb välja nagu fotonäitus. Esmapilgu pettis täiesti ära, astusin uksest sisse ja vaatasin, et väljapanek loodusfotodest, kui aga süvenema hakkasin taipasin et tegu on maalidega. Sain lausa soki, sest polnus elus midagi sellist näinud, see täpsus ja ehtsus oli jalust rabav. Poleks iial uskunud, et on võimalik maalida nii tõetruult. Kui osa töödel oli lähemal uurimisel siiski võimalik aru saada, et tegu pole fotodega, siis Kirsti Sinissaar, Marge Pärnamägi ja Evelin Kärber suutsid küll mind täiesti ära petta. Nende töödest ei saanud ma kuni lõpuni kuidagi välja lugeda maali, vaid annaksin pea panti, et tegu on fotodega. Minu lemmikuks osutus aga Kaie Kruusi pilt, kus on kujutatud musta pantri kutsikat, kes nagu püüaks käpaga sind paitada, käpp armasalt välja sirutatud ja valmis pairalliks.
kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-% E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-mate rjal TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid Alceste ja Céliméne, keda kehastasid Tanel Saar ja Elina Pärnamägi. Nende esituses oli efektne vahepeal teksti kõrvale käiv aktopaatika. Alceste oli inimeste peale vihane, kuna ta nägi kuidas kõik tahtsid näida parematena, kui nad tegelikult on. Kahtlemata kõige naljakamad tegelased olid Oronte ja Acaste. Neid kehastas pikk ja peenike Ago Soots. Talle jalja tõmmatud retuusid muutsid ta veel kõhnemaks. Tema esituses oli hästi tehtud mustkunstitrikk, kui Alcaste tunnuseks pidi olems roheline lint. Acaste tõmbas selle välja enda surikas käest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur fakt...
Tänu Exceli vahenditele sai toodete hindade kõikumis paremini analüüsida. Illustratiivseteks vahenditeks sai kasutada diagramme. 16 9. VIIDATUD ALLIKAD [1] Portland Cement Association. Cement. [Online]. http://www.cement.org/cement-concrete- applications/how-cement-is-made [2] Wikipedia. [Online]. https://et.wikipedia.org/wiki/Tsement [3] Helmut Pärnamägi, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005, p. 49. 17 10.LISAD 10.1. Lisa 1 - ankeetküsitlus 1) Toote nimetus; 2) Hind K-Rautas; 3) Hind Ehituse ABCs; 4) Hind Bauhofis; 5) Hind Espakis; 6) Hind Bauhausis; 7) Hind Ehituskaup 24s; 8) Soodsaim kauplus; 9) Tootegrupp. 18
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu eri...
vaatajale ning linna pidlis muudab see linnaüldpildi modernsemaks nign atraktiivsemaks. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. E. Laasme, „Ehitusinfo,“ 2008. [WWW ]http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=6771 (11.04.15) 2. Ehitusmaterjalide käsiraamat. (2005). Tallinn: Presshouse, 210 lk. 3. Klaasimeister AS. (2013). Tooted. [WWW] http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=72& (12.04.15) 4. Pärnamägi, H. (2005). Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 139 lk. 5. Klaasimeister AS. (2013). Tooted. [WWW] http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=139& (12.04.2015) 6. Klaasimees OÜ. (2015). [WWW] http://www.klaasimees.ee/tooted/ (13.04.2015) 7. Klaasinterjöör OÜ. (2011). [WWW] http://www.vitraaz.ee/galerii/mustermatistus/ (13.04.20115) 8. Marepleks OÜ. (2015). [WWW] http://www.marepleks.ee/index.php?armeeritud-klaas (14.04.2015) 9. GK Trade OÜ. (2010)
15 VIIDATUD ALLIKAD [1] Tallinna Tehnikaülikool, ,,TTU," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/EPM0020/Lubisideained/Lubi2009.pdf. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [2] F. Kiviselg ja O. E., Toim-d, Kohalikud ehitusmaterjalid 1964, Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 1964. [3] Ehitusmaterjalid, Tallinn: Pärnamägi H., 2005. [4] Taavi Audova, ,,Physic," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kips.htm. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [5] ,,Muinas," 22. oktoober, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.muinas.ee/files/20%20Lubi%20I.pdf. [6] ,,nokitse," 23. oktoober, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.nokitse.ee/failid/pdf/lubi%20i.pdf. [7] SA Innove Tallinn, ,,Innove," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.innove
Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
puumarket.ee/?op=body&id=576 13. http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=39 14. http://www.katuseportaal.ee/lame.htm 15. http://www.kivilinn.ee/pvc.html 16. http://www.emerest.ee/ind/index.php?page=6&lang=2 17. http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018 18. http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=106020/Konspekt+osa+3.+ -+Betoon+ja+RB+konstruktsioonid.pdf 19. ,,Ehitusmaterjalid" R.Otsmann, ,,Valgus" Tallinn 1976 20. ,,Ehitusmaterjalid" H. Pärnamägi, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2005 21
Polümeer mõjub liimina ning tõstab betooni survetugevust. +100N/mm2. Polümeerbetoon sideaineks on vedela vaiguna polümeer, täiteaineks mineraalne tahkestunud segu. Polümeer on survetugevusega 50-100 N/mm 2. Betooni kasutatakse keemiliselt agressiivsetes paikades. 24 Viitamine Raamatukirje 1. Talimets, E. (2004). Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Loengukonspekt. Tln: Tallinna Tehnikaülikool, 60 lk 2. Pärnamägi, H. (2005). Ehitusmaterjalid. Õppematerjal. Tln: Tallinna Tehnika kõrgkool, 140 lk 3. Ehitaja. (2006). Ehitaja käsiraamat. Käsiraamat. Tln 343 lk 4. Ehitaja raamatukogu (2000). Katused ja vee isoleerimine. Käsiraamat. Tln 149 lk 5. Estotsement I väljaanne (1931). Tsemendi- ja betoonitööde käsiraamat. Tln 125 lk Elektroonsed allikad 1. Üldteavet metallidest [WWW] http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus (26.11.2011) 2
Hindamisülesanded materjalidest aluspindade viimistlemise kohta. Hindamiskorraldus Praktiliste tööde sooritamine (erinevate pindade viimistlemine) Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Õpimapi esitamine ja vajadusel täiendamine. Referaadi ja essee korrektne vormistamine ja õigeaegselt esitamine Kasutatav õppekirjandus Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 /õppematerjal Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003 Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006
On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 94-97) 2.7 Kiudbetoon, selle omadused ja kasutamine. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on põhimõtteliselt võimalik saavutada betoon, mille surve- ja tõmbetugevus on ligilähedaselt võrdsed. Kiudbetooni omadused
9.1.2. Talade toetamine toetuspadjale 26 9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1. kasutajale EPN 6/AM-1. (koostas V:Voltri) 1999. 6. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus EPN 6/AM-2. (koostas V.Voltri) 2000. 7. Columbiakivi projekteerimisjuhend 3 vihikut (koostas V
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
