Lõpuks lisatakse pigmendid. 5.Tupp/ klooak 7-8 cm, alla 1 minuti. Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. Näärmete sekreet katab muna õhukese valgukihina- moodustab kutiikuli - mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset ära aurumist pooride kaudu . Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak) , rebud (3000-4000), rebu kasvab kun ovuleerub munjuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades, iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas(tekib valgu kiht ) 1h emaks(lubikoore mood) vagiina (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist on uus ovulatsioon Mune tuleb hoida tömp ots all pool Vuti muna ei lähe halvaks Isaslindudel munandid neerude peal seljal muna on emas sugurakk, mis on ümbritsetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestaga. Sisaldab kõiki
kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel
moodustab kutiikuli mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. · Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki · Peale munemist uus ovulatsioon; · Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); · Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö
Näärmete sekreet minuti katab muna õhukese valgukihina moodustab kutiikuli mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist uus ovulatsioon; Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); Isaslindudel munandid neerude all seljal; Paaritumisel nö
puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus. Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva. Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel".Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku.Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse.2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse.3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI with laparoscope), kus väike spermadoos, viiakse otse emakasarve. See nõuab kirurgilist protseduuri, mis viiakse läbi trokaari ja laparaskoobiga, kusjuures lammas asetatakse pukki istuma
Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama. Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub. Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus. Häälekad, isu pole. Näitab, et tahab paaritada. Loom indleb ja toimub ovulatsioon Munasarja tsükleid jaotatakse: * follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi). * luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega).
1. ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. 2. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud · mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. 3. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri spermidega. Tulevad geno ja fenotüübiliselt erinevad järglased. 4. Erimunakaksikud, kellel on erinevad isad. Kaksikute sünnisagedust määravad tegurid : · ühemunarakukaksikute sünnisagedus on stabiilne · erinevus tuleb erimunarakukaksikute arvelt. 1. rahvus sagedamini on kaksikuid teatud aafrika hõimudel (5%). Kõige vähem sünnib kaksikuid asiaatidel. 2. Pärilik eelsoodumus (nii mehe kui naise poolne) F
membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub. Toimub I meiootiline jagunemine, mille käigus tekib väikene I polaarkeha ja suur sekundaarne ootsüüt, mis pärib enamuse tsütoplasmast. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, kuid meioos peatatakse uuesti metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon ehk munairre – ootsüüt vabaneb munasarjast. (LH ja FSH) Kui sperm ühineb munarakuga ja viljastab selle, läheb meioos lõpuni. Metafaasiblokk vabastatakse ning meioosi lõppfaasis toimuva
häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit. Sünni hetkeks on primaarsed ootsüüdid (700 000 kuni 2 miljonit) I meiootilise jagunemise profaasis. Puberteedi ajaks on neid säilinud ca 400 000, milledest ja elu jooksul umbes 500 ovuleerub. Iga kuu 15-20 primaarset follikulit hakkab küpsema, kuid tavaliselt ainult saavutab küpsuse ainult üks. Ovulatsioon toimub kaks nädalat enne menstruatsiooni algust. KOLLASKEHA Irdunud munaraku asemel areneb irdunud folliikuli järelejäänud rakkudest mõne tunni jooskul lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale ovulatsiooni saavutab ta max mõõtmed( 1,5 cm). Ta eritab suures koguses östrogeene ja progesterooni
1. ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. 2. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud · mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. 3. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri spermidega. Tulevad geno ja fenotüübiliselt erinevad järglased. 4. Erimunakaksikud, kellel on erinevad isad. Kaksikute sünnisagedust määravad tegurid : · ühemunarakukaksikute sünnisagedus on stabiilne · erinevus tuleb erimunarakukaksikute arvelt. 1. rahvus sagedamini on kaksikuid teatud aafrika hõimudel (5%). Kõige vähem sünnib kaksikuid asiaatidel. 2. Pärilik eelsoodumus (nii mehe kui naise poolne) F
mitmikute meetod (kaksikud) ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri spermidega. Tulevad geno ja fenotüübiliselt erinevad järglased. Erimunakaksikud, kellel on erinevad isad.
12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel". Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku. 3.3.1. 1. Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse. 2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse. 3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI with laparoscope), kus väike spermadoos, viiakse otse emakasarve. See nõuab kirurgilist protseduuri, mis viiakse läbi
saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on vähenemas, kuid nõrevool tupest ja paigalseisu refleks on selgesti nähtavad (24h pärast inna algust, teistkordselt 12 tundi pärast esimest). 2. Emiste ebaõige söötmine A-vitamiini puudus põhjustab. Kui emiseid külluslikumalt sööta ennem paaritust, siis on ovuleerub munarakke rohkem. Päikese käes seisnud kartul sisaldab solaniini, mille tõttu sünnivad nõrgad põrsad, kes surevad esimestel päevadel. Hallitanud sööt on ka väga ohtlik, kuna sead on riknenud sööda suhtes väga tundlikud. 3. Suguelundite anormaalsused, paraoloogilised muutused ja haigused reproduktsioonivõimet vähendvad sellised haigused nagu brutselloos, katk, leprospiroos, tuberkuloos jne. Samuti
annaabi.ee 
