päev on see, kui toimub ovulatsioon. Follikulaarfaas on tunduvalt pikem. * menstruaaltsükkel – primaatidel, igal ajal lubab paaritada, tsükli 1. päev on see, kui verd hakkab tulema (follikulaarfaasi algus), 14. päeval toimub ovulatsioon, seejärel luteaalfaas, luteolüüs ja tekib menstruatsioon. Ehk follikulaarfaas on 14 päeva ja luteaalfaas on 14 päeva. Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama. Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub. Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus. Häälekad, isu pole. Näitab, et tahab paaritada. Loom indleb ja toimub ovulatsioon Munasarja tsükleid jaotatakse: * follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi).
Ovogenees (oogenees) 1. Koht - naise organismis paarilistes munasarjades 2. Algus - lõpp. Algab looteeas, mil on ka kõige rohkem munarakkude eelrakke. Looteeas ovogenees seiskub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisel, selleks ajaks on munarakkude eelrakkude arv kahanenud miljonilt paarisaja tuhandeni. Suguküpsus vanuses 11-16. Naistel suguküpsus ei kesta elu lõpuni vaid lõppeb menopausi ehk klimakteeriumiga vanuses 50-55. 3. Tsükli kestvus - ühest ovulatsioonist teiseni - kesmine 28 päeva, võib kõikuda 7 päeva. 4. Kulg 5. Eritingimused a) eelrakud on sünnist saadik organismis olemas, neid juurde ei tule. Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse. b) ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud c) ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi d) toitained koonduvad ühte rakku
wikipedia.org/wiki/Blood_pressure http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003398.htm http://www.americanheart.org/presenter.jhtml?identifier=4473 KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Sissejuhatus Inimese kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata keskkonna temperatuurist. Seda mõjutavad vaid väga kõrged või väga madalad temperatuurid. Temperatuur on kõrgem õhtupoolikul ja madalaim hommikupoole ööd. Ka menstruatsioonitsükkel mõjutab kehatemperatuuri. Temperatuur kõrgeneb pisut ovulatsioonist kuni menstruatsiooni alguseni. Eakate kehatemperatuur on veidi madalam kui tööealistel. Temperatuuri tõus on sagedane sümptoom põletike korral, alatemperatuur on probleemiks külmast veest päästetul ja operatsioonil olijatel. Soojustasakaalu häireks on palavik (hüpertermia), kus temperatuur on üle 37°, või alatemperatuur (hüpotermia), kus temperatuur on alla 35°. Normaalne kehatemperatuur on 36,037,0°. (Rektaalselt ja oraalselt 37,5). Palavik algab 37,1°. Palavik
• Toimub munasarjades • Algab looteeas munasarja algmete kujunemise ja munarakueelrakkude paljunemisega (hiljem juurde ei teki). Looteeal õppus protsessid piirduvad, jätkuvad suguküpsuse saabudes • Lõppeb menopausiga (kiilamks). Eestis 45-55 eluaasta vahel • Munaraku areng etapid kokku võttes 2,5-3 kuud • Menstruatsioonitsükkel (ovulatsioonist ovulatsioonini) 28 päeva (lunaarkuu) • Iga kuu küpseb üks munarakk, üks kuu ühes, teine kuu teises munasarjas • Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks) • Eripärad o Ei kesta surmani (välditakse väärarengu teket, sest munarakud elu jooksul kahjustuvad ja ei uuene o 1-st eelrakust saadakse 1 munarakk o Kõikidel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus
ei teki. Murdeeast alates valmib iga kuu munasarjas üks munarakk. Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Paralleelselt munasarjades toodetava östrogeeni toimel pakseneb emaka limaskest. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni. Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja juhib emaka poole. Alates ovulatsioonist hakkab munasarjas tekkiv kollaskeha tootma kollaskehahormooni. Kui munarakk ei viljastu (naine pole vahekorras!), lõpeb kollaskehahormooni tootmine ja see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskestaga emakast seda nimetataksegi menstruatsiooniks (kõnekeeles ka menss, menses, päevad, külalised, kuupuhastus jne). Emaka limaskest hakkab nüüd uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring algab jälle otsast!
Tehisabort: lootemuna (loote) emaldamine emakaõõnest. Rasestumisvastased meetodid: 1. Füsioloogiline meetod 1. täielik abstinents e. suguelu vältimine 2. perioodiline abstinents 3. rütmi- e. kalendri- e. füsioloogiline meetod: s.t. et naine püüab ette ennustada võimalikku viljastumise aega (ovulatsiooni) ja väldib seksuaalvahekordi sellel ajal. Selle meetodi ebakindlust tõstab see, et spermatosoidide viljastamisvõime säilimisest naise organismis ei ole täpseid andmeid. Ovulatsioonist lugedes on munaraku viljastumisvõime 20-24 tundi, spermatosoidid on seevastu võimelised viljastama munarakku vähemalt 3 ööpäeva vanustena, tõenäoliselt isegi 6-7 ööpäeva. Rütmimeetod põhineb teadmisel, et munarakk vabaneb kaks nädalat (12-16 päeva) enne menstruatsiooni. Viljastumiseks "ohtlikud" päevad oleksid päevad 4-5 päeva enne ja 4 päeva peale ovulatsiooni.Nii oleksid 28-päevase regulaarse tsükli korral esimesed 8 ja viimased 9 päeva "kindlad"
Kõige madalam on kehatemperatuur kella kahe ja nelja vahel varahommikul. Hommikuseks tõusmiseks see suureneb ning päeva jooksul jätkab tõusu. Õhtul kella kuue ja kümne vahel on temperatuur normist kõrgeim. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008, Coyne jt 2010) Tütarlastel mõjutab kehatemperatuuri menstruatsioonitsükkel. Kehatemperatuur kõrgeneb ovulatsioonist kuni menstruatsiooni alguseni. (Iivanainen jt 1997, Wilson ja Hockenberry 2008) Vastsündinul on kehatemperatuur esimestel elutundidel kõikuv. Kohe pärast sündi vastsündinu kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on 37,7–38,0 °C. Mõne tunni jooksul see langeb poolteise kuni kahe kraadi võrra ja seejärel taas tõuseb. Püsiva kehatemperatuuri saavutab vastsündinu esimese elupäeva lõpuks. (Tunell 1998, Hockenberry ja Barrera 2007)
ühendid. 6) Stress 7) Agressiivne väliskeskkond nt. radioaktiivne kiirgus 8) Nauteained alkohol, tubakas, narkootikumid. Ovogenees Koht Toimub paarilistes munasarjades. Algus-lõpp ovogenees algab embrüonaalses eas: a) munasarja kujunemisega b) munarakkude eristumisega ja osalise valmimisega. Pärast seda protsess seiskub. Taasalgab suguküpsuse saabumisega. Ovogenees lõpeb menopausiga (kliimaks) umbes 48-52. Tsükli kestvus ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini viljakas eas. 28 päeva+-7 päeva. Tsükkel on individuaalne, allub muutustele. Protsess: pilt. Eritingimused 1) ovogenees ei kesta elu lõpuni. Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket. 2) Naise organismis munarakkude arv pidevalt väheneb, uusi munarakke juurde peale sündi juurde ei teki. 3) Inimesel ja ka teistel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus. Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni.
o Naissuguhormoonide või nende analoogide tarbimine o Stress, elukoht o Mehed, kui nõrgem sugupool Spermatogeneesi tulem ühest tekib 4 spermi. Ovogenees: · Koht: toimub naise organismis paarilistes munasarjades · Algus-lõpp: algab looteeas. Looteeas ovogenees seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisel. Suguküpsus lõpeb menopausi/klimakteerumisega (vanus 50/55) · Tsükli kestvus: ajavahemik ühest ovulatsioonist teiseni (28 päeva) Eritingimused: 1) Eelrakud sünnist saadik olemas. Neid juurde ei tule 2) Ovogenees ei kesta elulõpuni mida vanem naisterahvas, seda rohkem mutatsioone munarakkudega toimunud 3) Ühest eelrakust 1 munarakk: a. Välditakse mitmikrasedusi b. Toitained koonduvad ühte rakku 4) Viljastatakse meioosis olev munarakk Häired: põletikulised protsessid munasarjades; mikrobioloogilised põletikud; meessuguhormoonide kasutamine
ning looteeas ka eelrakkde masspaljunemine. 5-7 arengukuuni on munarakkude arv kõige suurem 7 miljonit. Munarakkude eelrakud lähevad ka meioosi meioosi esimesse profaasi. Järgneb arenguline seisak munarakkude eellasrakkude arv hakkab kiiresti langema. Suguküpsuse algusajaks 12-13 on alles jäänud ligikaudu 300 tuhat munarakku. Ovogenees ei kesta elu lõpuni. Lõppeb menopausiga 48-50. Tsükli kestvus:ajavahemik ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini. Klassikaliseks ajavahemikuks on 28 päeva +/- 7 päeva. Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel. Ovogeneesi kulg: ovogoon (DNA kahekordistunud 92 DNA molekuli) esimene jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke
Tehisabort: lootemuna (loote) emaldamine emakaõõnest. Rasestumisvastased meetodid: 1. Füsioloogiline meetod 1. täielik abstinents e. suguelu vältimine 2. perioodiline abstinents 3. rütmi- e. kalendri- e. füsioloogiline meetod: s.t. et naine püüab ette ennustada võimalikku viljastumise aega (ovulatsiooni) ja väldib seksuaalvahekordi sellel ajal. Selle meetodi ebakindlust tõstab see, et spermatosoidide viljastamisvõime säilimisest naise organismis ei ole täpseid andmeid. Ovulatsioonist lugedes on munaraku viljastumisvõime 20-24 tundi, spermatosoidid on seevastu võimelised viljastama munarakku vähemalt 3 ööpäeva vanustena, tõenäoliselt isegi 6-7 ööpäeva. Rütmimeetod põhineb teadmisel, et munarakk vabaneb kaks nädalat (12-16 päeva) enne menstruatsiooni. Viljastumiseks "ohtlikud" päevad oleksid päevad 4-5 päeva enne ja 4 päeva peale ovulatsiooni.Nii oleksid 28-päevase regulaarse tsükli korral esimesed 8 ja viimased 9 päeva "kindlad"
annaabi.ee 
