See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida. Kasutegurina näen ka seda, et kui organisatsioon tagab kiire ja asjakohase ligipääsu organisatsiooni puudutavale avalikule teabele (nt tegevuskavad, protokollid, memod, info ametnike palgaandmete kohta jms.), siis suureneb läbipaistvus ning usaldusväärsus. Korralikult sisse töötatud dokumentide haldamise süsteem lihtsustab organisatsiooni otsustusprotsesse. Samuti annab see organisatsioonidele võimaluse võrrelda asjaajamist, tegevusi ning tööülesandeid erinevate aastate lõikes ning analüüsida organisatsiooni efektiivsust.
.................... 7 Eesmärgid.............................................................................................................. 8 Väärtused......................................................................................................... 8 Eesti ja EL lühiajalugu.......................................................................................... 9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse? .............................. 10 Eesti roll Euroopa Liidus................................................................................. 10 Eesti ja EL suhete tulevik. Miks Eestil on vaja olla/ei peaks olema ELs? ...............13 Tulevik............................................................................................................ 13 Kasutatud materjalide allikad............................................................................... 14
d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõigile, kes seda soovivad
Survegruppide olemasolu on selgelt üks positiivsetest operatiivsetest põhjustest. Kui survegrupid on lähedal, siis ametnikud tegutsevad juba nende nõudmisi ja palveid ette ennustades ning tegutsevad sellevõrra ratsionnalsemalt, seetõttu värvatakse ja jagatakse positsioone pidades silmas survegruppide soove. Survegrupid mõjutavad igapäevaselt El-i tööd, tehes kättesaadavaks oma eksperdid ja lastes neil kaasa lüüa erinevate komisjonide töös. Näidates oma toetust, julgustavad nad otsustusprotsesse olema erinevate huvigruppide suhtes representatiivsemad. Ekspertide, informatsiooni ja huvide olemasolu on väga abistav, kuid ebapiisav täielikuma representatiivse otsustusprotsessi loomisel, kui esindatud huvid on ühekülgsed. Samuti võivad ametnikud olla enesekesksed. Paljud ametnikud pooldavad tugevat konkurentsi survefruppide vahel, mis annab neile küll rohkem tasuta eksperte, informatsiooni ja tuge, kuid teisest küljest
mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne. Kõik tootmistegurid (sealhulgas ka tooraine ja materjal) on vajalikul hulgal saadaval. Tootmisvõimsus määratakse reaalkapitali alusel. Ettevõte esineb jagamatu allüksusena, siseseid otsustusprotsesse ei vaadelda. Ettevõtja käitub ratsionaalselt, tema tähtsaim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind kujunevad täieliku konkurentsiga turul. Tootmisvõimalused Konkreetset kombinatsiooni erinevate saadaolevate tootmistegurite kogustest nimetatakse sisend-komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid moodustavad tootmisruumi, maksumuse poolest kättesaadavad komplektid tootmisvõimaluste hulga.
● Organisatsioon koosneb mitmesuguste huvide ja võimetega inimestest ● Otsustamismehhanism jaotatakse erinevate instantside vahel ● Ettevõte toetub standardiseeritud käitumismudelitele ● Kui mingi lahendus osutub ekslikuks, siis probleemi lahendamist ei teostata süstemaatiliselt ● Organisatsioon on õppimisvõimeline ja kohandumisvõimeline Seega selle teooria kohaselt selgitatakse investeerimisotsuseid juhtide käitumisega otsustusprotsesse eri etappidel. RAHVUSVAHELISTUMISE PÕHISTRATEEGIAD ● Globaalne strateegia – kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid ● Eriomaste oskuste strateegia – eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandmine välisturgudele koos mõningase kohandumisega ● Kohanemise strateegia – kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused asukohamaa tingimustele vastavaks
2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri 5) rahvusvahelistumine: töö-ja tööjõuturg üha rahvusvahelisemad
10 intervjuud – 7-8 täistööpäeva) – Analüüs – samuti üsna töömahukas Ekspert- ja eliidi intervjuud I • Eri tasandi eksperte: – Spetsialist – tunneb antud valdkonda, kuid pigem praktikuna ja ei oma enamasti väga tugevat autoriteeti ega tea strateegiliselt olulist informatsiooni (nt. ametnikud, õpetajad) – Ekspert – ekspert teatud valdkonnas, kellel on autoriteet ja laiem pilt valdkonnast (teadlased, tippametnikud, jne.) – Eliit – võimalus mõjutada otsustusprotsesse (poliitikud, juhid, tippametnikud, jt.) • Igaühtel midagi unikaalset pakkuda – ei saa summeerida • Millal antud meetod valida? – Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või otsustusprotsess (nt. hariduspoliitika, julgeolekupoliitika) – Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme-toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid (nt. miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult Jääkeldri protsessi?)
seal kõike plahvatada) ❏ Esimese toetuseks leidub mitmeid argumente tavaõigusest, kuid teine on tänase õiguse alusel selgelt keelatud ❏ Enesekaitset võib teostada ka kollektiivselt (kui olen rünnatud, siis on võimalik oma liiklasi appi kutsuda, mõned riigi astuvad sõjalistesse aljansidesse - nt NATO, kus riigid püüavad organiseerida oma sõjaväelisi protseduure, otsustusprotsesse ja isegi võtta kasutusele relvasüsteemi, mis üksteisega klapiksid - et saaks teineteist võimalikult paremini ja efektiivsemalt kaitsta) ❏ Praktikat on vähe, kuigi mitmed lepingud näevad ette kollektiivset enesekaitset : - vastastikuse abistamise lepingud - sõjalise liidu lepingud
Survegruppide olemasolu on selgelt üks positiivsetest operatiivsetest põhjustest. Kui survegrupid on lähedal, siis ametnikud tegutsevad juba nende nõudmisi ja palveid ette ennustades ning tegutsevad sellevõrra ratsionnalsemalt, seetõttu värvatakse ja jagatakse positsioone pidades silmas survegruppide soove. Survegrupid mõjutavad igapäevaselt El-i tööd, tehes kättesaadavaks oma eksperdid ja lastes neil kaasa lüüa erinevate komisjonide töös. Näidates oma toetust, julgustavad nad otsustusprotsesse olema erinevate huvigruppide suhtes representatiivsemad. Ekspertide, informatsiooni ja huvide olemasolu on väga abistav, kuid ebapiisav täielikuma representatiivse otsustusprotsessi loomisel, kui esindatud huvid on ühekülgsed. Samuti võivad ametnikud olla enesekesksed. Paljud ametnikud pooldavad tugevat konkurentsi survefruppide vahel, mis annab neile küll rohkem tasuta eksperte, informatsiooni ja tuge, kuid teisest küljest ka rohkem vabadust otsustada, kuid ta saab nö „teha toitu
annaabi.ee 
