Arvan, et enamik inimesi tundis seda kõnet kuulates tüdimust ja pettumust. Tundus, et presidendi kõne oli suunatud rohkem Teisele Eestile. Arvestades, et pool Eestit on vaesed, siis sellele poolele presidendi kõnes sõnumit ju polnud. Kui 80% Eesti inimestest on säästudeta, siis vaesus on probleemiks, süvenevaks probleemiks. Sel juhul ei aita korrutamine edusammudest NATO, EL, euro see kõik on juba olnud, praegu on vaja aga astuda praktilisi samme. Otsustusmehhanismi kaasajastamata, demokraatlikuks muutmata, jäävadki eestlaste rõõmud piirduma Euroopa Liidu eelarvest suurema tüki haukamisega ja muu sarnasega. Isamaalisust, riigi hoidmist ja rahvuse säilimise vaimsust annaks ja kannaks edasi vaid meie haritlaskond - õpetajad. Aga ka õpetajad ei suuda oma murede kõrvalt enam lippu kõrgel hoida, sest orjapalk ja elamise koorem on hakanud üle jõu käima. Pole lootustki, et jätame Eesti riigina järeltulevatele põlvedele
Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka sõjalised jõud 6. Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL POOLA VALLUTAMINE (september 1939) 1. septembril tungisid Sksm väed Poolasse ning Hitleri välksõjaplaan õnnestus täielikult 2 ädalaga oli Poola armee purustatud. 17
Euroopa sotsiaalharta INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE KONVENTSIOON ÜRO Lapse õiguste konventsioon 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida sotsiaalseid probleeme. Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud. Altruism. See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude
rahva poolt valitud rahvaesindus. Sisuline legitimatsioon tähendab seadusandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kes omab otsest rahva legitimatsiooni. Teisalt kujutab see aga demokraatlikku vastutust selle eest, et parlamendi otsuseid täidetaks, sealhulgas ka selleks vajalikku kontrolli. Legitimatsioon on võimalik ainult sellisel juhul, kui side rahva ja riigiorganite vahel on pidev- eelkõige väljendub see valimiste perioodilisuses. Demokraatliku otsustusmehhanismi lahutamatu osa on võrdsusprintsiip. Mitte ainult osa rahvast ei pea olema õigustatud otsuseid langetama, vaik kõik ning seda võrdses mahus. 6) Riigikogu valimise põhimõtted, esindusdemokraatia olemuseks on rahva poolt valitud esindusorgani poolt peamiste riiklike otsuste tegemine. Selleks on rahav apoolt valitud riigikogu, tema rolliks on vastavalt esindusdemokraatia printsiibile legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu põhifunktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste
konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida sotsiaalseid probleeme. Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud. Altruism. See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus.
6.Laste õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. 6 Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. (linnarahvas,käsitöölised, kaupmehed) Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid vabaturumehhanismide suutmatusele reguleerida sotsiaalseid probleeme. Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud. Altruism. See fenomen on kõige raskemini analüüstav! Osaliselt arenes ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude
kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal. Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel. Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest
Otsustusi teeb Europarlament vastavalt Amsterdami lepinguga (189/B) sätestatud lihtsustatud Kaasotsustamise Menetluse skeemide kohaselt (vaata lisa ,,Lihtsustatud KAASOTSUSTAMINE"), kus Europarlamendile sekundeerivad Komisjon ja Nõukogu ettenähtud operogramm-tehnoloogiate kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus ------------------------------------------------------ Vastavalt 2000.aasta Nizza lepingule pidanuks laieneva EL-i Europarlamendi liikmete maksimaalarvuks 27 liikmesriigi juures olema 736 saadikut, mis tänaseks on paisunud 754 saadikuni. Ent veel lähiminevikus oli see mitmete bürokraatlike segaduste tõttu kasvanud isegi 786 liikmeni. Olukorra parandamiseks otsustas Lissaboni
(söömisinstinkt, agressiivsusinstinkt, sigimisinstinkt, sugemisinstinkt jne). Iga põhiinstinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt kontrollib pesa ehitamist, kosimist, vanemhoolt jne). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. Otsustamine tegevusmustrite käivitamise üle toimub erilise hierarhilise mudeli kohaselt. N. Tinbergeni poolt välja töötatud klassikaline hierarhiline mudel loomade otsustusmehhanismi selgitamiseks: iga põhiinstinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus. käitumise “energia” voolab neist keskustest läbi hierarhiliselt “allpool” paiknevatesse teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi. sealt satub energia omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi. lõpuks jõuab „energia“vastavatesse lihastesse, mis põhjustavad vastavaid liigutusi
annaabi.ee 
