tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17
sügavam uni.Katsed näitavad,et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada.Nende raviks ja leevandamiseks tuleb pöörduda spetsialisti- neuroloogi,psühhiaatri,kliinilise psühholoogi-poole. Hüpnoos on unetaoline seisund,"osaline uni",mille hüpnotsiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades.Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavas,sest valdav osa ajukoorest,sh otsmikusagarate mass,on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli.Sellegipoolest on lõplikult tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus,seda näiteks seoses katsetega tõhustada tunnistajate mäluprotsesse.Peamine probleeem on see,kuidas eristada adekvaatseid meenutusi konfabulatsioonidest.Oluline on silmas pidada,et hüpnoosis antav korraldus ei tohi vastuollu minna hüpnotiseeritu eetilis- moraalsete tõekspidamistega,ei tohi lõhkuda tema isiksuse tervilikkust.Hüpnoosi kasutatakse
Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores, kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao suhte tagapool, lähemale kuklasagarale
semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat (1) Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine (2) Kõne tekitamine (3) Käitumise planeerimine ja seiramine - täidesaatvad funktsioonid. (4) Töömälu (5) Mälu kontroll (6) Tähelepanuga seotud protsessid (7) Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus (8) Empaatia, huumori mõistmine täidesaatvate funktsioonide omadusi ja komponente
säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine – peegelneuronid
Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu
vastavat metoodikat kasutades. Levinumate meetodite hulgas on sõnaliste sisenduste, monotoonsete ärritajate või muutumatute pilguga fikseeritavate objektide, väikeste kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil n-ö valvepiirkond ajukoores, mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavus, sest valdav osa ajukoorest, sh otsmikusagarate mass, on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli. Hüpnoosiseisundis pidurduvad sageli mõtted, aistingud, tajud ning seetõttu on võimalik tõsta mõnede psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ning sügavusastmedki on erinevad. Nt transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgrdi andmetel on u 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad
1. Primaarsus inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele 2. Kooskõlalisus inimese mõte on tegevusega vastavuses 3. Eksklusiivsus mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjusks. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendute valik -- > otsutamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused: · Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus)
Kõik käib läbi mandelkeha ehk amygdala. “… too little emotion has profoundly deleterious effects on decision making; in fact too little Tänased õpikutõed ja -meetodid emotion may be just as bad to decision making as excessive emotion has long been • Sotsiaalse käitumise puudulikkus otsmikusagarate vigastusega ahvidel considered to be.” • Lateralisatsioon näoväljenduste näitel - vasak pool näost enamaktiivne (Mona Lisa); vasakus nägemisväljas tuntakse näoväljendused paremini ära Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra
annaabi.ee 
