organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks. *Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. *Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. Isamaaliit- oli ainuke erakond. 1-parteiline süsteem. Kutsekoda- neid loodi selleks, et riigil oleks parem kontroll. (nt arstide kutsekoda) Balti antant(Balti liit)- sept 1934 Balti riikide vaheline poliitiline liit (sõjalised liidud jäävad seekord välja, puhtalt poliitiline koostöö) Asutav Kogu
Loodi kliendikaardi süsteem. 1998.aastal avati Ehitusmaailma kauplus Tallinnas, Lasnamäel. 1999.aastal alustati läbirääkimisi strateegilise investori leidmiseks. 2000.aastal omandas Soome Kesko OY 100% AS Fanaali aktsiakapitalist. Alustati ettevalmistusi kaupluste ümberehitamiseks vastavalt Kesko kontseptsioonile. Toimusid suuremad struktuurimuutused, mille käigus nimetati ümber ka ametikohad. Seoses omanikuvahetusega liikus Eesti juhtkonna alluvusest Rautakesko otsealluvusse Fanaali Riia kauplus-ladu. 2001.aastal avati Kesko kontseptsiooni järgi ümber ehitatud kauplused Tallinnas Lasnamäel ja Tartus. 2002.aastal avati kauplus Haaberstis. Lansseeriti kaubamärk K-rauta. 2003.aastal avati K-rauta kauplus Pärnus. 2004.aastal lansseeriti K-rautakesko kaubamärk ja partnerketi loomine. 4 2007.aasta märtsis avati Tondil Eesti suurim Rautakesko kauplus. 2008
Kujutas endast vapside vangipanekut, riigikogu pandi "vaikivasse olekusse" ning erakonnad keelustati. 35. Mida kujutas endast vaikiv ajastu ning millised olid selle tunnused? K. Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti, vangistati nende juhid. Raudteed, post, telefon, telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. 36. Mis oli juhitav demokraatia ning mis oli selle ajastu olemuseks? Oli kahekojaline parlament riigivolikogu ja riiginõukogu. Riigivolikogu valis rahva, riiginõukogu valis K. Päts. Et midagi muuta, oli vaja mõlema poole nõusolekut, aga riiginõukogu hääletas alati Pätsi järgi, seega see polnud mitte demokraatia, vaid nn "juhitav demokraatia". 37. Miks jäi Soomes ja Rootsis demokraatia püsima, aga Eestis mitte?
ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2. oktoobril 1934 katkestas Konstantin Päts V Riigikogu istungjärgu ja viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud. Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 2.8 Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus
üleriigilise riigipöördega nn üleriigiline kaitseseisukord kuna Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud suleti ning nende ajalehed pandi kinni, liidrid vangistati. Raudteed, telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse. Autoritaarsed tunnused- Riigikogu pandi vaikivasse olekusse ehk enam kokku ei tuldud. (poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud . Rahval ei olnud otsest võimalust juhtide otsuseid mõjutada. Ei propageeritud vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist
* vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud * uus põhiseadus * Pätsi võimuletulek * tsensuur * erakonnad sulgeti (alles jäi ainult Isamaaliit) * rahvuslus (kampaaniad) * autoritaarne reziim Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 1938. a. põhiseadus. * autoritaarne valitsemisviis
välisesinduste materjalid (saatkondade arhiivid); okupatsiooni ja kontrrevolutsiooni materjalid; kinkimise, ostmise või muul teel (nt konfiskeerimine, sõjasaak) riigi omandisse sattunud materjalid. Riiklik arhiivifond allus täitevvõimule (valitsusele), mitte parlamendile. Arhiivi organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks oli Arhiivide Peavalitsus. Kuni 1960. aastateni oli arhiivindus NKVD - Siseministeeriumi valitsemisalas, siis läks Ministrite Nõukogu otsealluvusse. Ka liiduvabariikides ja oblastites moodustati arhiivivalitsused. Riiklikul arhiivifondil oli sisemine liigitus, millest sõltus arhiivide struktuur. Dokumendid jaotati: 1) formatsioonide teooria kohaselt ajaloolisteks epohhideks enne 1917. a revolutsiooni pärast 1917. a revolutsiooni * Erandiks isikufondid, mida ei kästud "epohhideks" jagada ja käsitleti tervikuna; * ning kirikute-koguduste fondid (kirik oli igand ja selle arhivaalid, ka nt 1960. aastatest 1964, tuli anda 1917
saj keskpaigaks paranes rahandusolukord; Ehitati raudteid; Suurt tähelepanu pöörati kaubalaevastiku arendamisele. Norra kaubalaevastik muutus üheks suuremaks maailmas; 19.sajandil kasvas rahvaarv umbes 3x. Sajandi lõpus elas Nrras 2,2 miljonit inimest. Rahvaarv kasvas vaatamata väljarändele; Island Napoleoni sõdade aeg tekitas segadusi Islandi valitsemises; Mitmel korral proovisid saarel võimu haarata inglise meremehed. Korra 1814 läks Taani otsealluvusse; Hakkas arenema Islandi iseseisvumise idee. Korra kuulutati saar iseseisvaks; Idee peamised levitajad oli Kopenhaagenis õppivad islandlased; Jon Sigurdson; 1845 alustas taas tööd Althing; Islandi keel tunnistati taani keelega võrdseks; 1874 anti Islandile piiratud põhiseadus. Islandil asus Taani valitsuse esindaja. Olulised ametiasutused jäid Kopenhaagenisse. 19.sajandi jooksul kasvas rahvaarv. 1900 elas saarel 78 000 inimest.
N. Liidu ja Balti riikide suhete pingestumine. Kuna baaside leping läks nii hästi, siis NL järeldas, et mitte mingit muud vastuhakku ei tulegi. Seega avaladti aina enam survet. Esimesed märgid oli 5. märtsul 1940, kui hakati tühjendama vangilaagreid. Süüdistati Inglismaa sõbralikuses ja nähti, et Balti Antant on vaid ees. Siitpeal pingestusid suhted iga päevaga. 3. juunil andis marssal Semjon käsi kõik Eesti, Läti ja Leedu territooriumil viibivad väeosad enda otsealluvusse anda. Samal ajal pikendati teenistust punaarmees. Punaarmee sõjalised ettevalmistused. 9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar, marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm], Boriss Šapošnikov välja direktiivi, millega Punalipuline Balti laevastik ja Leningradi sõjaväeringkond said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik
annaabi.ee 
