Piiratud teadmisega jutustaja Näiteks Tuglase „Väikeses Illimaris“ vaatab jutustaja maailma kord lapse, siis jälle täiskasvanu silmadega. Jutustaja haarab siin loomaailma seest lapselikke pilke ja paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga.
Hovland’i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: alliks ustavus, sünumi omadused, vastuvõtja omadused, mõjutusteed. Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on hakatud ingl keeles tähistama terminiga inattentional blindness – tähelepanupimedus e TPP Dihhootiline kuulamine e kuuldeline reklaamikanal taustal-Cherry kõrvaklapi katse. Seesmist ruumitähelepanu saab soodustada eelosutamisega – nt sotsiaalsed osutajad nagu käe ja sõrmede osutused, pilgu suund, samuti märgid: nooled, punktiirid jne Crowding efekti pärssivat mõju saab vähendada, kui sihtstiimul ilmub muust foonist erinevat värvi ruumilaigu taustal (E. Põder, 2006, 2007) või sihtobjekt eristub taustast kui hästi silmatorkav figuur. Tsensuur ja Eetika Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid. Teoreetiline distsipliin. EETILINE SÜSTEEM – kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise
Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu. *90ndatel kirjutavad naisluule klassikasse Triin Soomets, Kauksi Ülle, Elo Viiding *Triin Soomets. Kasutab oma vabavärsilistes tekstides keerulist assotsatsioonide ja kujundite keelt. Pole vb väga lihtsalt mõistetav. Isiklikule keskenduv, intiimne luule.. pole välismaailma kajastav, isikuluule pöörab tähelepanu tunnete poolele ja vaimu- keha konfliktile, osutused kehalisusele ja ruumile enda ümber. Püütakse sõnastada mingit suhe indiviidi mikrokosmose ja maailmaga indiviidi ümber. Kogu tunnetuslik protsess on edastada vastandite kaudu (armastus-hävituslik tung, nauding-valu). Luule ei ole väga optimistlik, pigem natuke masendav või raskemeelne. Soometsa kujundi maailm on pigem suletud ja jääb aimatavaks, need ei vii välja väga selge seisukoha või sõnumini. Teemad räägivad võimalikust
REPLIIK ühe tegelase kõnevoor, vastulause REMARK tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis on enamasti pandud tekstis sulgudesse. Selle ülesanne on täpsustada visuaalset pilti (lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist), täpsustada dialoogi ja helitausta (tegelase intonatsiooni, pause, muusikat), kommenteerida tegelase käitumist või autori suhtumist. Lisaks remarkidele kuuluvad remarkteksti hulka ka autori nimi , teose pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, osutused tegevusajale ja kohale. Mõnikord on autor oma kunstiliste põhimõtete selgitamiseks kirjutanud näidendile ees- või järelsõna, mis samuti kuulub remarkteksti hulka. Draamateose kompositsioon KOMPOSITSIOON ehk ülesehitus on kunstiteose osade süsteem, nende seostatus tervikuks. VAATUS on draamas ja teatris suurem lõik, mis on enamasti pausidega järgmisest lõigust eraldatud. PILT ehk STSEEN on vaatuse väiksem lõik. Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine
2) Hargprogramm esitab õppematerjali annustena, mille õppimise tulemusena omandavad õpilased kompleksseid teadmisi ja oskusi, hargneva algoritmi alusel ülesehitatud programmeeritud tekstides on õppematerjali portsjonid suuremad. Iga annuse õppimisele järgneb valikvastuseline test, mille igale küsimusele on üks õige ja mitu vale vastust. Harilikult valitakse vääradeks vastusteks õpilaste tüüpeksimused, millele lisatakse osutused, kus õppimist jätkata. Väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Pärast õiget vastust võib õpilse suunata kas programmi põhiliinile või ka jätkama kõrvalharusid pidi. 20. Milline neist kahest programmeerimise viisist on võimaldab paremini õppetööd individualiseerida? Hargprogramm. Lisaks jadaprogrammi pakutavale võimalusele töötada omas tempos, lubab hargprogramm individuaaliseerida õppimist
siseelu, autori suhtumist. Dialoogi ja remarkteksti suhestumine remark dubleerib dialoogis öeldut, st laval tehakse seda, millest hetkel räägitakse. Komplementaarne remarkides antud mitteverbaalne info täiendab dialoogi: siia lisanduvad kostüümi, miimika jm kirjeldus. Diskrepants sõnad ja tegevused lähevad lahku, st dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Autoritekst autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, osutused tegevusajale ja kohale, eessõna ja järelsõna. Kõne postdramaatilises teatris: · Kõne desemantiseerub. · Kõne ja dialoog dekonstrueeritakse. · Polüloogilisus ja mitmehäälsus tõusevad esile. · Stiilid segunevad. · Loogiline tervik laguneb. · Subjektipositsioon pihustub. Ajatasandid teatris: · Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni. Tegelikult pole etenduse aeg ühene. Inimesed istuvad, etenduse
ülesannet (nt jälgides liiklust leida istmelt telefon). Seesmine ruumitähelepanu töötab enamasti välise ruumitähelepanu huvides. Mõnikord saab formeerida ka rohkem kui ühe fookuse, mille vahele jäävad nõrgema tähelepanuga alad. On kahtlemata seotud ka silma nägemisnurgaga, inimesel umbes 160 kraadi. (TH) Seesmist ruumitähelepanu saab soodustada eelosutamisega – nt sotsiaalsed osutajad nagu käe ja sõrmede osutused, pilgu suund, samuti märgid: nooled, punktiirid jne. Crowding (lateraalne maskeerimine): K + WKH Objektide teadvustamisel on oluline ka objektide naabrus - K täht on eristatav ka siis, kui pilk on fiksteeritud + punktile. Kui ta on aga nn ülerahvastatud tingimustes, siis ei suuda me seda teadvustada. Ilmselt on tähelepanuväljal oma ruumiline lahutusvõime.
Keeles peituvate allkeelte probleem meil on üks suur nähtus, mida nimetame keeleks, mis aga iseenesest koosneb ju allkeeltest, dialektidest, erinevatest diskursustest, kõnelemisviisidest. Neid allkeli võib leida väga palju ja sellest samast tekstifragmendistkivõib neid tuvastada. Selle katkendi toon on vestlev, on tunda suulise kõne kvaliteet. Samal ajal tulevad siia sisse teaduslikkuse poole kalduv kõnelemisviis, osutused Castanedale, keda ei saa klassikalises tähenduses teadusega seostada jne. Kõik need asjad osutavad erinevatele ja üksteisest lahknevatele keelekasutussituatsioonidele või sõnavaradele. Reaalsuse konstrueerimise teemaga seostub ka seesama termin metafiktsioon midagi sellist, kus autor tahtlikult ajab oma tekstis sassi tegelikkuse ja fiktsiooni. Ka selle romaani puhul on see vahekord kahemõtteline, ambivalentne
reduktsiooni all. Kaks reduktsionismi liiki: mõisteline reduktsioon, ontoloogiline reduktsioon Mõistelise reduktsiooni puhul esitatakse sõnavaras, mis ei sisalda taandatavat mõistet, selle mõiste rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused ammendavad kõik faktid ja omadused selle nähtuste kohta, mida redutseeritakse. Taandatava ning taandava nähtuse kirjeldamiseks kasutatavad terminid on erineva tähendusega, kuid faktid on ontoloogiliselt ainult ühte liiki. Üks viis ontoloogiliseks reduktsiooniks on teoreetiline reduktsioon. Väited omaduste taandamisest teineteisele tulenevad baasväitest, et esimest omadust iseloomustav teooria taandub teooriale, mis iseloomustab teist omadust. Reduktsioone ajaloos
Weberiga seostuv nägemus ühsikonna kivinemisest üheksainsaks hiigelmassiks; ja Henry Adamsist alguse saanud tsivilisatsiooni entroopia eelaimused. Just sel ajal hakkas üks kummlaine mõtlejate ring rõhutama, et ajalugu on lähenemas lõpp punktile. 1898. a. juulis avaldas Francis Fukuyama essee Ajaloo lõpp?. Fukuyama käsitluses hõivasid rõhutatult kogu esiplaani ajalugu ja poliitika ning filosoofilised osutused moodustasid dekoratiivse sõrestiku nende taustal. Tema essee põhitees on, et inimkond on 20. saj. lõpul jõudnud oma ideoloogilise evolutsiooni lõpp punkti, kus Lääne liberaalne demokraatia on saavutanud võidu kõigi oma konkurentide üle. Näit. faism hävitati jäädavalt II maailmasõjas, kommunism varises kokku jne. Järele jäävad ainult ajaloolise mineviku lokaalsed jäänused. Ajaloo lõpp ei tähenda veel igasuguse muutuse ja konflikti lakkamist, vaid lihtsalt igasuguse
annaabi.ee 
