Hind on väärtuste kogum, mida klient on nõus vahetama tootest tulenevate kasude vastu. Hind on vahetuse tasakaalustaja. Hinnaks võib olla mistahes väärtus, mis antakse teise väärtuse vastu. 2. Kuidas on hind seotud teiste turundusmeetmestiku osadega? See on jäänud paljudele tarbijatele tähtsaks ostumõjuriks. Suure ostujõuga kliendid väärtustavad eelkõige kauba kvaliteeti ja sellega seonduvaid teenuseid. Kliendi ostuotsustus oleneb suurel määral hinna ja kvaliteedi suhtest. Ettevõtte hinnapoliitkale annavad lõpphinnangu ettevõtte sihtgrupid. Toote hinna heakskiitu mõjutab oluliselt ka müügikeskkond. 3. Kuidas kujundaksid Sina hinda, millistest teguritest lähtuksid? Lähtuksin hästi palju kvaliteedist näiteks kujutaksin oma hinda kui rajaksin söögikoha siis millisele sihtrühmale ma pakkun teenust, käibemaks,portsjoni suurused
väikesed. Risk ostuga eksida on väike, kuid tihti jääb inimesele kripeldama, kas ta tegi ikka õige otsuse. Küsitakse enne ostu nõu müüjatelt ja sõpradelt, tehniliselt keerulisemate toodete puhul tutvutakse kasutusjuhenditega. Osalusmäär on energia hulk, mida inimene tarbimisele suunatud tegevustesse paneb. See sõltub peamiselt tarbijast, tootest, riskist ja sotsiaalsest nähtavusest. Mõjurid ja ostuprotsess Ostuotsustus võib olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik. Vastavalt on erinev ka ostuprotsessi keerukus. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Informatsiooni kogumine. 3. Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 4. Ostuotsustus. 5. Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Ostuotsustus.
302. 303. Sõltuvalt tootest kulutab tarbija erinevalt jõudu info hankimisele, erinevate poodide külastamisele, toodete ja nende hindade võrdlemisele. Ostujõupingutuste suurust mõjutavad: 304. · toote tähtsus isikule, 305. · toote kulukus, 306. · info puudus toote kohta, 307. · vale otsusega kaasneva riski suurus, 308. · tootega ostjale kaasneva potentsiaalse tulu suurus. 309. 310. Ostuotsustus võib olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik. Vastavalt on erinev ka ostuprotsessi keerukus. 311. 312. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Informatsiooni kogumine. 3. Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 4. Ostuotsustus. 5. Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. 313. 314. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine.
10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine: *on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks *Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil Tarbijaturu moodustavad: *Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus. 11. Ettevõtluse olemus Kes on ettevõtja? *Kasu saamine *Teeb investeeringuid *Võtab riski *Osaleb ettevõtte tegevuses juhib 12. Ettevõtja iseloomustamine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. 13. Väikeettevõtluse roll majanduses Väikeettevõtluse roll *Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s) *Innovatsiooni arendamine
· elustiil ja · isiksus. TURUNDUSE MÕJURID · Toode · Hind · Edustus · Jaotus (turustus) KESKKONNA- TARBIJA INDIVIDUAALSED MÕJURID OSTUOTSUSTUS MÕJURID · Majanduslikud · Vanus ja pereelu mõjurid · Toote valik tsükli faas · Kultuurilised · Margi valik · Elukutse ja mõjurid haridus · Sotsiaalsed · Ostukoha valik · Elustiil
endas majandusteadust ja psühholoogiat. Lisaks on see seotud sotsioloogia, neuroloogia, filosoofia ja mõnede muude teadusharudega. Käitumisökonoomika uurib ka näiteks seda, kuidas turundamisotsuseid tehakse ning missugused mehhanismid juhivad inimhulkade valikuid. Turundajad küsivad: mida tarbijad ostavad kus tarbijad ostavad kuidas ja kui palju tarbijad ostavad millal tarbijad ostavad miks tarbijad ostavad Ostuotsustus võib olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik. Vastavalt on erinev ka ostuprotsessi keerukus. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Informatsiooni kogumine. 3. Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 4. Ostuotsustus. 5. Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2
Mayer Industries`il on ette näidata ka heategevuskampaania Pelgulinna sünnitusmajaga. 2004. aastal loovutati igalt ,,sensitive" tootelt 50 senti sünnitusmajale, et aidata koguda raha vastsündinute soojenduspesa ostmiseks. ,,Sensitive" toodetele on andnud heakskiidu ja soovituse Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Allergialiit. 2005. aastal suunas ettevõtte 70 % turunduseelarvest kauplusereklaamile, ajakirja reklaamidest loobuti. Peamiselt seetõttu et pesupulber on impulsstoode ja ostuotsustus tehakse poeriiuli ees seistes. Seetõttu eeldatakse katsemeetodil ka seda, et reklaam kaupluses osutub kõige efektiivsemaks. Väidetavalt kasvab presentatsioonide ajal müük kolm korda. Kord aastas tehti telereklaam ja ülejäänud kuulus välireklaamidele. Suuremate poekettidega tehakse ka sooduskampaaniaid, mis samuti aitavad teha inimestel otsust just selles pesupulbri kasuks, sest mida nähtavamal on toode poes, seda
sooritatakse ost või loobutakse sellest. Esimesel juhul valitakse konkreetne mark, kaubakogus, ostukoht, ostuaeg jms. TURUNDUSE MÕJURID • Toode • Hind • Edustus • Jaotus (turustus) KESKKONNA- TARBIJA INDIVIDUAALSED MÕJURID OSTUOTSUSTUS MÕJURID • Majanduslikud • Vanus ja pereelu mõjurid • Toote valik tsükli faas • Kultuurilised • Margi valik • Elukutse ja mõjurid haridus • Sotsiaalsed • Ostukoha valik • Elustiil mõjurid • Ostuaja valik • Isiksus • Ostusituatsiooni
On vaja teada, kuidas on võimalik tarbija otsustusprotsessi mõjutada erinevate turunduse elementide abil. Sõltuvalt tootest kulutab tarbija erinevalt jõudu info hankimisele, erinevate poodide külastamisele, toodete ja nende hindade võrdlemisele. Ostujõupingutuste suurust mõjutavad: toote tähtsus isikule; toote kulukus; info puudus toote kohta; vale otsusega kaasneva riski suurus; tootega ostjale kaasneva potentsiaalse tulu suurus. Ostuotsustus võib olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik. Vastavalt on erinev ka ostuprotsessi keerukus. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: vajaduse või probleemi tunnetamine; informatsiooni kogumine; alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine; ostuotsustus; ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. Omapead jäetuna pöörduvad kliendid mingeid tooteid müüvate ettevõtete poole alles siis,
Seepärast on soovitatav probleemide teadvustamise ja lahendamisega seonduvaid (tooteid tutvustavaid) reklaame suunata naistele, toote parameetreid ja neis avalduvate hüvede reklaame aga meestele. Ka on täheldatud, et kõrgem sotsiaalne positsioon ja sissetulek tagavad suurema otsustamisõiguse. Ühisotsustuste osakaal kasvab seoses mõlema abielupoole haridustaseme tõusuga ja ühiskonna avatuse suurenedes.. Turundajal on oluline teada, kuidas leibkonnas kujuneb ostuotsustus. Selleks peab ta välja selgitama, kes algatab ostu, kes ostu mõjutab, kes langetab ostuotsuse, kes tegelikult ostab ja kes ostu kasutab. Paljude kaupade müümisel on ostjatena hakatud üha rohkem tähtsustama lapsi. Näiteks langetavad nad iseseisvaid otsuseid selliste kaupade ostmisel, mis on odavamad ja mida nad ise kasutavad: maiustused, karastusjoogid, video- ja helikassetid. Vanemate nõuandeid võetakse kuulda kallimate ja funktsionaalselt keerukate toodete puhul (jalgrattad, kellad,
annaabi.ee 
