Marché des Enfants Rouges Pariisis ja Oxford Covered Market Oxfordis, kuid laiem levik sai siiski alguse alles eelmisel sajandil. Londonis ehitati Regenti ja Oxfordi tänavatele ostukeskused, mille aknad tehti suuremad kui tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest see kujundas potentsiaalse ostja mulje poest enne seda, kui ta sisse astus, või pani ta otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe katuse all kuid neid ei loodud vaid poodlemiseks. Kaubamaju sooviti luua justnimelt sellele keskklassile, kellel jäi kodustest kohustustest vabanedes nüüd palju aega üle. Need hooned pidid täitma ühiskondliku keskuse ülesannet, pakkudes nii otslemisvõimalust kuid ka kultuurset tegevust ja paika, kus tuttavatega suhelda. Sellisena teame kaubanduskeskusi ka täna
8 LISAD Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu- Exceli fail Lisa 2. Küsitluse ankeet Küsitluse ankeet: 1. Millised spordiklubi külastamisvõimalused on Teie kodu läheduses? 1) enam-vähem 2) hea/suurepärane (ei pidanud vajalikuks panna variandiks, et ,,puudulik", kuna selleks momendiks on spordiklubisid igas Eesti linnas mitmeid. Nende kogus on üsna hästi võrreldav ostukeskuste kogusega. 2. Kui tihti külastate nädalas spordiklubi? 1) kuni 3 korda 2) kuni 4 korda 3) kuni 7 korda 4) ei külasta üldse 3. Kas jälgite oma toitumist? 1) jah 2) ei 3) ei oska öelda 9 4. Kas toitute tervislikult? 1) jah 2) ei 5. Kas meediareklaamid tervislikust toitumisest on Teid mõjutanud? 1) jah 2) ei 3) ei oska öelda 6. Pikkus: 1) 1,51-1,61m 2) 1,62-1,72m 3) üle 1,73m 7
mida kasutatakse vähe. Samuti ka Riia tänav kui barjäär ning kesklinna järsk piir, millest teisele poole jääb jalakäijatele ebamugav ja kitsas ruum ning paneelmajad. Kandi tugevustena näen vanalinna tugevat identiteeti ka kodukandina, kultuuriasutuste asupaigana ning ka pidutsemispaigana. Lähiaastatel võib probleemiks saada siiski inimeste ja äride väljakolimine kesklinnast kõrgete rendipindade ning linna äärde tekkinud suurte ostukeskuste tõttu. Kolm omadussõna, mis kirjeldavad minu kodukanti on: roheline, ajalooline ja moderne. 2.4. Võimalik tulevik Tartu kesklinna tuleviku maakasutust kirjeldab Tartu kesklinna üldplaneering (Koppel 2010), mis hetkel on koostamisel. Selle järgi tihendatakse vanalinna hoonetega, kuid säilitatakse ka rohelisi alasid. Näiteks on planeeritud hoonestada Küütri tänava äärsed tühjad platsid kortermajadega. Samuti toimuvad muutused Riia tänava äärsetel kruntidel
( KOOL ) ( NIMI ) PARFÜÜMID Referaat Juhendaja: ( JUHENDAJA NIMI ) TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused.
Peamised probleemid ja väljakutsed. 52. Bännerreklaamid (display marketing): peamised probleemid ja võimalused turundaja seisukohalt. 53. Seadmete kasutuse areng digitaalses turunduses ja kaubanduses. 54. Mis on toote digitaliseerimine, millised võimalused selleks on? 55. Millised probleemid võivad tekkida toodetele online hindade määramisel, kui ettevõttel on samal turul ka jaepoodidest partnerid? Kuidas neid vältida? 56. Millised on tulevikuvõimalused ostukeskuste keskkonna digitaliseerimisel (digitaalsed turundusvahendid poodides)?
maja. Vahepealsete kohta sobib enamasti hall. Sekundaarsed äritüübid jaekaubanduses Sekundaarset äritüüpi jaekaubanduses võib defineerida kui paljude pri-maarsete vormide kombinatsiooni. Sekundaarsed äritüübid on kontsentratsiooniprotsesside üheks ilminguks kaubanduses. Traditsiooniliseks sekundaarseks äritüübiks on kaubanduskeskused, mis esinevad Eestis äri-, kauba-, kaubandus-, ostukeskuste, isegi kaubamajade nime all, kusjuures sisu ja vorm on väga erinevalt kombineerunud. Kaubanduskeskus võib olla kasvanud või planeeritud. Kasvanud keskus on aja jooksul kujunenud nii, et ühele piiratud maa-alale on rajatud järjest uusi jaekaubandusettevõtteid, mis kõik erinevad üksteisest ja täiendavad üksteist. Seega on iseloomulik ruumiline kontsentratsioon, kuid puudub ühtne juhtimine. Planeeritud kaubanduskeskus on ühtsena planeeritud, rajatud ja haldatud jaekaubandus- ja
ja luges kõigi infolipikuid, uuris kahte hinnasilti, kuid ei valinud neist ühtegi välja ja suundus otse kassasse. Enne kassat peatus hetke mannekeeni juures ja uuris sellel seljas oleva pintsaku hinnasilti. Kell 11.23 asus kolmandana kassasabasse, ootas 2 minuti ja 51 sekundit kassani jõudmist, maksis krediitkaardiga ja väljus kauplusest kell 11.30 Konversioonimäär – ostu sooritanud müügikohta külastanud protsent. Näide Ostukeskuste kett leidis et nende kauplused on teatud määral lõppjaamad, iga külastaja kes tuleb sooritav sisseostu . See tähendab konversioonimäär ligilähedane 100 %-le (96%). Ostukeskuste keti juhtkond arvas, et ostjatele jääb ost sooritamata ainult siis, kui neile vajalik kaup on laost otsa saanud. Konversioonimäära saamiseks oli uurimisgrupp sadu tunde üle lugenud inimesi, kes kauplusse sisenesid ja vaadanud, palju neist midagi ostsid
Hooned asetsevad üksteisele lähedal või pideva reana, üksikud augud reas on täidetud kõrge tara, heki või puudereaga. 28. Tee ja tänava erinevused Tee kui majad asetsevad omaette siis on tänav tee. Tänav kui majad moodustavad fassaadi siis on tee tänav. Tee visuaalselt avatud ruumis, hooned pole tee ääres piisavalt tihedalt et tänavat moodustuks. Spetsialiseerunud liikluskeem. Vähe valikuvõimalusi. Tänav vastupidi. 29. Kaasaegsete linnakeskuste väliste ostukeskuste rajamise poolt ja vastuargumendid. POOLT ARGUMENDID: 1. hea kaubapakkumine 2. madalad hinnad 3. palju kaubagruppe 4. suur valik 5. kõik ühes kohas koos (aja kokkuhoid) 6. hea juurdepääsetavus autoga 7. suur parkimiskohtade arv (mahutavus, autosid ei teisaldata ega saada parkimistrahve) 8. hea sotsiaalne miljöö 9. elamuslikkus 10. turvalisus VASTU ARGUMENDID: 1. Ostukeskus nõrgendab traditsioonilist elamutele ja keskusele orienteeritud jaemüügi võrgu
kogemust ja tõsta ettevõtte kasumlikkust. 55. Millised probleemid võivad tekkida toodetele online hindade määramisel, kui ettevõttel on samal turul ka jaepoodidest partnerid? Kuidas neid vältida? Probleemid võivad tekkida hinna eristustest. Igalpool peavad olema siiski samad hinnad. Muidu tekib tarbijal segadus ja see kahjustab brändi mainet 56. Millised on tulevikuvõimalused ostukeskuste keskkonna digitaliseerimisel (digitaalsed turundusvahendid poodides)? a) Digitaalsete võimaluste laialdane levik suurem ekraanide võrgustik meediahindade stabiliseerumine ja odavnemine b) Kvaliteet ja tehnoloogia parem resolutsioon, kirkamad värvid, suuremad ekraanid läbipaistvad ekraanid, mis lubavad keskkonnaga sulandada liitreaalsus (augmented reality), virtuaalne reaalsus 3D pilt hologrammid virtuaalsed proovikabiinid
annaabi.ee 
