Laboratoorse töö: LC ostsillaator ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 24 .11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ......................................
KVARTSKEL L Laura Kivilo ja Kadri Kõomägi 11. klass TÖÖ PÕHIMÕTE Kvartskell põhineb harmoonilisel võnkumisel Kell kasutab elektroonilist ostsillaatorit, mida reguleerib kvartskristall Kristalli ostsillaator loob signaali väga täpse sagedusega, 32 768 Hz Kvartskristallis tekkiv piesoelektriline efekt suunatakse mikrokiibi abil sammmootori kaudu osutitele 1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad
Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetiline energia . Keha kineetiline energia on tema osade kineetiliste energiat summa: . Seoses paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on liikumatu telje ümber pöörleva keha kineetiline energia . Pöördliikumisel on massi osas inertsimoment, joonkiiruse osas aga nurkkiirus. Välisjõudude töö pöörlemisel: 4. Harmooniline ostsillaator, ta liikumise võrrand ja selle lahend. Süsteemi, mida kirjeldab võrrand , kus 02 on positiivne konstant, nimetatakse harmooniliseks ostsillaatoriks. Ning selle lahendi üldkuju on . Harmooniline ostsillaator on niisugune süsteem, mis võngub harmooniliselt teatud tasakaaluasendi ümber. Ho impulss . 5. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. Kiirus: . Kiirendus: . Energia: harmoonilise ostsillaatori energia on jääv. 6
88. Tuletage valem matemaatilise pendli võnkumise kirjeldamiseks väikeste nurkade korral. Tehke joonis. = = = = = [] = - { = - sin ( ) = () = ( + 0 ) = = 2 89. Matemaatilise pendli võnkeperioodi valem. = 2 90. Ostsillaatori definitsioon ja näited. Ostsillaator süsteem, milles võivad toimuda võnkumised. Lihtsaim ostsillaator on pendel. 91. Ostsillaatori omasageduse definitsioon. Ostsillaatori omasagedus sagedus, millega võnguks ostsillaator tasakaalust väljaviimise järel oma sisejõudude mõjul. 92. Sundvõnkumise definitsioon. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõuga mõjutatavas ostsillaatoris. Sundvõnkumise käigus ei võngu ostsillaator mitte omasageduse, vaid välise jõu sagedusega. 93
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning
Elektriorelid kui süntesaatorid Kõik orelid, välja arvatud õhusurvega töötavad vileorelid, põhinevad aditiivsel Fourier' sünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks. 1935.aastal ehitatud algsel Hammondi orelil genereeriti siinustoone pöörlevate helirullide ( revolving tone wheel) abil, mis indutseeriti elektrivooluks elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi. Selle meetodiga toodab ostsillaator osaheliderikast helilainet, mis võib olla ka saehammas või pulsslaine. Signaal suunatakse läbi filtrite, mis eelistavad teatud osahelisid teistele
Palju energiat kulutas ta füüsika edendamisele Venemaal. Max Planck (1858 1947) Suur saksa füüsikteoreetik, kvantteooria mikroosakeste liikumise, vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse. Röntgenkiirte avastamine avaldas kogu edasisele füüsika arengule tohutut mõju ning viis radioaktiivsuse avastamiseni. Röntgen aitas igati kaasa, et tema avastuse praktiline kasutamine meditsiinis leviks kiiremini. Röntgeni ehitatud esimese röntgenitoru konstruktsioon on peaaegu muutmata
MLK 6004 Kvantmehhaanika 44 Klassikalise teooria järgi saavad osakesed liikuda ainult esimeses piirkonnas. Kvantteooria järgi aga osa osakesi läbib potentsiaalitõkke. Seda nähtust nimetatakse tunnelefektiks. Koguenergia korral on tõkke läbilaskvus seda suurem, mida madalam ja kitsam on tõke. Tõkke läbilaskvustegur D iseloomustab ühtlasi tõkke läbimise tõenäosust. 44. Lineaarne harmooniline ostsillaator Ostsillaator võnkuja Harmooniline võnkumine siinuse järgi Aatomid ja molekulid kristallvõres. Harmoonilisele võnkumisele saab taandada ka keerukamate võnkumiste juhte, nagu näiteks aatomite võnkumised molekulides. Tahkekehateooria ja väljateooria mitmed probleemid on taandatavad harmoonilise ostsillaatori ülesandele. Kui jõud, mis viib süsteemi tasakaaluasendi poole võrdub hälbega, siis nimetatakse seda harmooniliseks ostsillaatoriks
f j = 2,2 + (1011,018 -1011,022) 2 + (1011,012 -1011,022) 2 + (1011,008 -1011,022) 2 + (1011,003 -1011,022) 2 + + (1010,998 -1011,022) 2 + (1010,993 - 1011,022) 2 = 0,031344317 0,03 kHz 90 Arvestades veahinnangu väärtust,keskmise sageduse väärtust ning mõõdetud sageduste tulemusi, siis paistab ,et kasutatava ostsillaatori sagedus pole kuigi stabiilne.Sagedus kõigub küll vähe,aga sellegipoolest ei ole ostsillaator stabiilne. 4.Pooli L1 induktiivsus Teades.et võnkeringi kondensaatorite väärtused on C3=1nF ja C4=15nF,leiame kasutades Thompsoni valemit pooli L1 induktiivsuse. 1 Thompsoni valem: f = 2 LC Meil vajalik valem on siis seega : 2 - 1 1 f = -
mis kiirgab juhist antennist, maailmaruumi. Kui need maailmaruumi kiiratud lained raadiolained, tabavad antenni, tekitavad need selles sama sagedusega kuid madalama võimsusega vahelduvvoolu. Vastuvõtja omakorda eraldab sellest voolust kasuliku signaali. [11] Raadiosaatja (joonis 4) koosneb reeglina järgnevatest osadest: Toiteallikas (Power Supply) erinevatele lülitustele energia andmiseks Elektrooniline ostsillaator (Oscillator) genereerib reeglina kindla sageduse ning amplituudiga siinuslaine, mida kutsutakse kandjalaineks. Moodsates seadmetes on selleks kvartskristall. Modulaator (Modulator) - lisab soovitud signaali kandjalainele. See saavutatakse kandjalaine mingi aspekti muutmisel. Informatsioon on esindatud kas audiosignaali, videosignaali või binaarkoodina. Raadiosagedusvõimendi (Power Amplifier) - väljundsignaali võimendamiseks, et suurendada tööraadiust.
23. Inertsimoment. Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, . · silindriline ketas: · õõnes silinder: · kera: · varras: · 24. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. · Kineetiline energia: , ja välisjõudude töö keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z nurga võrra: · . · · II. Mehaanilised võnkumised ja lained. · 1. Harmooniline ostsillaator, ta liikumise võrrand ja selle lahend. · Harmooniliseks ostsillaatoriks nim. keha, mille kaugus tasakaaluasendist muutub siinus- või koosinusfunktsiooni kohaselt: · , kus on amplituud, võnkumiste faas, algfaas, ja T võnkeperiood. · 2. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. · Harmoonilised võnkumised tekivad kvaasielastsusjõu mõjul, kusjuures elastuskoefitsent .
plaadid võimaldavad tunnistada dielektrilisi tingimusi selle anduri pea vahetus läheduses. Sõltu-valt tunnistatava objekti ja anduri vahelisest kaugu-sest, muutub mõõtetsoonis mahtuvus. Mahtuvus sõltub mitte ainult objekti kaugusest vaid ka objekti materjali dielektrilisest läbitavusest ja objekti kujust. Objekti lähenemisel andurile, suureneb mahtuvus. Kui etteantud läviväärtus on saavutatud, käivitatakse transistoril ostsillaator, mille abil sisseehitatud elektroonika genereerib muutuvat voolu anduri väl-jundis analoogsignaalina või binaarse pingena. Mahtuvusandureid valmistatakse kas sünteetilisest materjalist või metallist korpuses, kaetuna epoksiidkompaundiga. Järgmisel leheküljel on esitatud vastav väljavõte tarkvarakeskkonnast L@Bsoft. 17 Järgnevalt sooritati eksperiment, kus erinevatest materjalidest kalibreerimisplaate astetati mahtuvusandurist ~5 mm kaugusele
valikuliselt nullitud. Toas sisend lüüa katkestada käitleja kasutaja koodi saab sõita ilma, et võtta kangel meetmeid, et vähendada ajakulu lugemise taimer või lähtestamist - see kõik on teinud riistvaras. Lesson 13: Watchdog Aeg-ajalt, see võib olla kasulik omada katkestada või lähtestatakse tarnitud sõltumatult põhiprogrammi koodi. See võib olla äratada AVR puhkerežiimi või nullida, kui programmi saab ummikus silmus; see on valvekoer taimer on sisse pardal 128kHz ostsillaator kasutatakse autot valvekoer intervallidega alates 16 kuni 8s. Kui valvekoer lõpeb, ilma et puudutada, siis süsteem ei saagi katkestada, nullida või nii. Kui sa "jalaga koer" enne aja möödumist, ei ole võetud meetmeid. Kuigi see võib veidi keeruline luua valvekoer käsitsi, avr-libc on mõned mugavus funktsioone. Võimaldamaks valvekoer, helista watchdog_enable () soovitud ajaks. Värskendav valvek on sama lihtne kui kõnewatchdog_reset ()
M ⃗L ⃗L 14.Impulsimoment ja tema jäävus. = ⃗r x ⃗p , ω =I ⃗ Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 15.Harmooniline võnkumine., ω=2 π/T ´x +ω2x=0 harmooniline ostsillaator Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (saab kirjeldada sin-funktsiooni või cos- f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 16.Pendlid. Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat
Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Ek= mv2/2, E=Ek+Ep, isoleeritud ja ainult pot jõud, Summa Ei=consT 17, Harmooniline võnkumine x=r*cos x, ᵨ=w*t, ω=2 π/T x=r*cos(wt+ Fi0) Hälve ja faas ´x +ω2x=0 harmooniline ostsillaator Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (saab kirjeldada sin-funktsiooni või cos-f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 18, Pendlid M= I*E, kus m on jõumoment, I on inertsmoment ja E on nurkkiirendus Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat
2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt muutuma(kasvama või kahanema) süsteemi nurkkiirus. Võnkumised ja lained Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust, milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvalde kord ühes, kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine, milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes, kord teises suunas. 37. Harmooniline ostsillaator: võnkumine , võnkeperiood ja sagedus; harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand ja selle lahend (harmoonilise võnkumise võrrand); harmooniliselt võnkuva punktmassi kiirus ja kiirendus, nende graafikud; harmoonilise võnkumise energia ja graafik faasiruumis. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on võnkumine hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul
Elektroodi puutega kaare süütamise moodust saame kasutada ainult alalisvooluga keevitamisel. Kontaktivaba elektrikaare süütamine kõrgsagedusimpulsi abil Sele 4.7. Kaare süütamine kontaktivabalt Koosneb järgmistest etappidest: 1. elektroodi lähendamine detailile umbes 2 mm kaugusele; 2. elektrikaare süütamine kõrgsagedusimpulsside abil; 3. elektrikaare süttimine ja keevitamise alustamine. I kõrgepinge impulsside tootja, ostsillaator G keevitusvoolu allikas Selle moodusega on võimalik elektrikaart süüdata nii alalis- kui vahelduvvoolu korral. 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus Elektrood EN 26848 1,6 75 WT 10 Elektrood saadetise tüüp EN 26848 standardi number 1,6 elektroodi läbimõõt 75 elektroodi pikkus WT 10 elektroodi koostis (siin 0.9... 1,2 % tooriumoksiidi ) Volframelektroodi otsa kuju keevitamisel
13…17 12,085…16,085 915 1000 85 1,3 17…23 16,085…22,085 915 1000 85 1,35 23…30 22,085…29,085 915 1000 85 1,3 1. ostsillaator (osc) on ümberhäälestatav koos segusti sagedusega. Nende vahel peab vahesagedus olema konstantne: fvs = const. Kvartsiga stabiliseeritud lülitus. Konstantsuse saavutamine Esiteks saavutatakse selektiivsus naaberkanali suhtes. Ta peab olema võimalikult lahku häälestatud peegelsagedusest. Esimese VS valime suure ja teise madala
Analoogselt vee vooluhulgale läbi vooluga risti oleva pinna võime defineerida laine energiavoo tiheduse Energiavoo läbi suvalise pinna saame nüüd leida integraaliga Doppleri efekt: seletus ja valemi tuletus laine sageduse muutust allika-vastuvõtja omavahelise liikumise tõttu - nimetataksegi Doppleri efektiks. Doppleri efekt - ringlained liikuva punktallika korral. Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse
Analoogselt vee vooluhulgale läbi vooluga risti oleva pinna võime defineerida laine energiavoo tiheduse Energiavoo läbi suvalise pinna saame nüüd leida integraaliga Doppleri efekt: seletus ja valemi tuletus laine sageduse muutust allika-vastuvõtja omavahelise liikumise tõttu - nimetataksegi Doppleri efektiks. Doppleri efekt - ringlained liikuva punktallika korral. Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse
annaabi.ee 
