HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele. Osoonimine- segatakse (barboteeritakse) reovett osooniga (O3),Osooni doos tuleb määrata katseliselt. Sobiv kasutamiseks tööstusvete korral. Kloorimisest 20-50 % kallim. Kiiritamine -Kiiritatakse kas UV-kiirtega või - kiirtega. Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega)
heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlba kasutada mitte ainult tööstuses vaid isegi joogiveena. midugi on looduliku vee puhastumine joogiveeks palju lihtsam ja odavam. Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne.Nt. kui kasutada looduslikku vett joogiveena,tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel- rauaühendid sadestuvad välja Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni (O3) abil.Erinevalt kloorimisest ei riku osoonimine ning ainsaks lagusaaduseks on O2 .Palju probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine.Heitvett on peamiselt kahte liiki- tööstuslik ja olmeheitvesi.Mõlemad on tugevasti reostunud,kuigi reostavad ained on kummaski erinevad.
7.1. Vahendid lk 9-10 8. Filtreerimine lk 10 9. Kloor lk 11-12 9.1. Vaba kloor lk 12 9.2. Seotud kloor lk 12 9.3. Kloorishokk lk 13 10. Vee osoonimine lk 13 11. Kasutatud kirjandus lk 14 2 1. SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna see tundus põnev minujaoks. On hea teada mis basseinivees on ja milleks kõiki aineid ja asju vaja on. 2. VESI Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O
läbivoolava vee koostist ning tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. · Tallinna Vesi(AS Tallinna Vesi on ettevõte, mis tegeleb Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkonna joogivee varustamisega ja ühtlasi 11 osutab kanalisatsiooniteenuseid.) on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine. · Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. · Desinfitseerimine. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. · Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. (ka Elvas on veepuhastusjaam)
setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. /3/ Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel rauaühendid sadestuvad välja. /8/ Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni abil. Erinevalt kloorist ei riku osoonimine vee maitset ning ainsaks lagundussaaduseks on hapnik. Palju rohkem probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Nagu looduslike vete, nii ka heitvete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisandeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga, mis korjab kübemed endasse. Tänapäeval on
tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. · Tallinna Vesi(AS Tallinna Vesi on ettevõte, mis tegeleb Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkonna joogivee varustamisega ja ühtlasi osutab kanalisatsiooniteenuseid.) on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine. · Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. · Desinfitseerimine. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult
− Vee molekulist suuremad ained jäävad membraani taha ja kontsentreerivad. 14 Nõrgvee süvapuhastus Süvapuhastusmeetodid • Mõnikord ei ole vesi pärast bioloogilist puhastust suublasse laskmiseks • Kloorimine ja osoonimine (desinfitseerimine) veel piisavalt puhas ning sellest on vaja eemaldada näiteks: • Väetusaineärastus − keemilise hapnikutarbe biokeemiliselt mittelagundatavat osa, • Sadestamine ja koaguleerimine − mürkaineid, • Filtrimine (liiv- ja antratsiitfiltrid) − värvust või • Mikrofiltrimine, ultrafiltrimine
reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (redoksprotsessid), desinfitseerimist (kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemiline sadestamine – kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum(sete). Koagulatsioon on protsess, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega
Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
Vastus: Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
Osa sellest voib jääda vette peale sette korvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest voib nimetada hapendamist- taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (nait. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine,
Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest kemikaali lisamine ja segamine pH reguleerimine flokulatsioon sette eraldamine settekäitlus
7. Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid - keemiline sadestamine (levinumaks) - hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) - desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) - pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb
tegelikult mitu eri tüüpi sidet: O—O O—O O O Trihapnik e. osoon (O3) - terava lõhnaga sinakas gaas tekib teat. lood. tingimustes laboris ja tööstuses: vaikne elektrilahendus õhus sisaldub suurusjärgus 10-6 mahu% (suvel rohkem kui talvel) sisaldus palju suurem osoonikihis (20 - 25 km maapinnast) keemiliselt äärmiselt aktiivne (väga tugev oksüdeerija), laguneb kergesti → O2 + O bakteritsiidne (joogivee osoonimine) Tetrahapnik (O4) - leidub vähesel määral õhus (u. 0,1%) olles tasakaalus 2O2 ↔ O4 O—O Hapniku vedelas ja tahkes faasis O4 osakaal ca 50% O—O 3.20.3. Füüsikal. omadused Lõhnatu ja maitsetu värvitu gaas, d = 1,429 g/l (0ºC, 1 atm) Keemistemp 90,19ºK (-182, 96ºC), sel tº-l tihedus 1,14 kg/dm 3 ; helesinine vedelik, kolmikpunkt 54,36ºK (-218,79ºC). Tahke hapnik – mitu erin. kristallvormi Gaasil
annaabi.ee 
