omadused. Vaadatakse videot siidi ja lina tootmisest. Tunni käigus jagatakse õpilased paaridesse, selleks kasutatakse nt TeamUp keskkonda. Peale teema läbimist koostavad paarilised looduslike kiudude kohta veebipõhise mängu (nt Kahoot), otsides lisamaterjali internetist (Google.com). Mängukeskkonda kontot luues tuletatakse meelde veebiturvalisuse põhimõtteid (nt tugev parool jne). Tunni lõpus mängitakse läbi vähemalt kaks mängu. Digipädevuste osaoskused: ■ INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine) ■ SISULOOME (II - 3.1. Digitaalne sisuloome, II - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid) ■ TURVALISUS (II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine) VIITED: ■ Digipädevus õppekavades https:// www.hm.ee/sites/default/files/digipadevusoppekavades_20 16veebi.pdf ■ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus https://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-na
Sisu: Teabe maht (sh. tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised) HEV lapse suhtlemine Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, tunnetus, kõne ) arenematus Suhtlemismotiivide arenematus Puudulik orienteerumine Puudulikud keelevahendid Puudulikud kõneloome ja –taju oskused Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, -valdamine Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis Vestluse algatamine, lõpetamine Vooruvahetus Kavatsuste väljendamine Kuulaja perspektiivi võtmine (sobiv infohulk) Parandamine jne. Õpetatud poeg Poeg tuli linnast isa juurde võõrusele. “Praegu on heinaaeg,“ ütles isa, ”Võta reha ja tule mulle appi.” Kuid poeg ei viitsinud minna ja lausus: “Mina olen teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus- tanud. Mis asi see reha on
segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e. pervasiivse arenguhäirega lapsega 13) Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud lapse arengu hindamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt a. kirjeldatakse lapse arengut lähtuvalt eeldatavast tasemest b. toimub lapse arengu hindamine ühe korra õppeaastas c. on lapse arengu hindamise aluseks eeldatavad osaoskused d. on lapse arengu hindamine osa igapäevasest õppe-ja kasvatusprotsessist e. analüüsitakse ja hinnatakse vaid erivajadustega laste arengut 14) Sissepoole suunatud sotsiaal-emotsionaalse arengu probleemiga lapse võib ajada segi a. vaimse alaarenguga lapsega b. kõnepuudega lapsega c. kuulmispuudega lapsega d. tähelepanuhäirega lapsega e. kõigi nimetatutega 15) Sekkumise kavandamisel on tähtis keskenduda sellele a
Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt Oma seisukoha väljendamine Teksti tõlgendamine ... kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne ... oskuste arendamine Isiksust arendav eesmärk Õpioskuste kujundamine Sotsiaal-konstruktivistliku mõtteviisi arendamine Sotsiaalsete oskuste arendamine Kultuuriliste teadmiste andmine 19. Hindamine. Missugused hindamisvõimalused on?; mis protsentuaalne jaotus on numbrilistel hinnetel? 20. Osaoskused. Milliseid osaoskusi arendatakse I ja II kooliastmes eesti keeles. Järjekord eesti keele õppes põhikooli I ja II astmes on selline: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine. I kooliastmes pealine rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Selle kaudu omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja toetab, julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse
tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse
tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest
arusaadavus (teadmised). Ärgitama peaks last kommenteeirma oma tegevust, et ta hakkaks kõvast mõtlema, siis tasapisi muutub see sisekõneks. NÄIDe: osatoimingute materialiseerimine: 1) häälikujärje märkimine 2) häälikute rühma märkimine 3) kolmandale vältele viitava hääliku (,,Ülipika" märkimine) 4) tähevaliku modelleerimine 5) kirjutamine või ladumine Ainealase oskuse analüüs (õigekirja näitel) Vead: arv, suhe töömahuga; rühmad, suhe võimalustega. Osaoskused: Häälikuanalüüs: häälimine, hääliku ja selle positsiooni määramine. Foneemianalüüs: kõnetakti välte ja vältekandjate muutmine, vältekandja(te) määramine. Häälikurühma määramine: rühmad, lihthäälikud ja ühendid, veaphtlikud kohad Kodeerimin (rtähevalik) Kirjutamine( või ladumine) Enesekontroll: võrdlemine originaaliga, kontrollioperatsioonide sooritamine. KAS laps teab, mida, kuna, mis järjekorras teha? See on oluline Eeldused Toimingu õppimise eeldused:
Laps lõpetab jutustuse, võttes kokku tegelaste reaktsioonid. 3. Mikrostruktuur (jutustuse Laps tunneb ära veaga lausekonstruktsiooni Tekstiloomeoskuse õpetamine 36 pindstruktuuri kujundamine (keelelised (obligatoorse lauseliikme puudumine, vale osaoskused) morfeemivariant, vale sõnavalik) 3.1. süntaktiliste osaoskuste arendamine Laps moodustab suunatud keeleülesannetes eesmärki ja põhjust väljendavaid põimlauseid ja korrigeerib elliptilisi lauseid. Laps moodustab suunatud keeleülesannetes
g. Selgitamise protsessis peab kindlasti toimuma analüüs ja süntees. Matemaatikas toimub mõistete moodustamine üldistamise protsessis. Aga enne seda tuleb välja tuua kõik olulised tunnused. St et tuleb teha kindlaks kõik sarnasused, erisused, seosed. See saavutataksegi analüüsi ja sünteesi abil. Analüüsile peab järgnema süntees, mitte vastu pidi. h. Näide: 3x24= - analüüs on osaoskusteks jagamine. Osaoskused: 1) pean teise teguri lahti võtma 24=20+4 (ehk järkarvude summa). 2) korrutan 3x20=60 (ehk täiskümnete korrutamine ühekohalise arvuga) 3) korrutan 3x4=12 (tabeliline korrutamine) - sellega lõppeb analüüs (1-3 punkt) 4) et saada vastus siis 60+12=72 (ehk täiskümnele kahekohalise arvu liitmine) see on süntees! - see siin kõik kokku ongi ARVUTAMISE ALGORITM! i
annaabi.ee 
