andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) + objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja · uurimismaterjal kogutakse arvamused) selliste meetoditega, mis võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid, · järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid, uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval viisil. Kokkuvõtteks Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht laadi küsimuste käsitlemist.
hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al. 2010, lk 301). Teisene info on
koordinatsiooni edaspidiseks arenguks. (Kikas, 2008) Deboral on kritseldamine pooleli, kuid võtan ta sülle ja teen talle suure kalli. Tüdruk kilkab ja naeratab mulle. Panen ta maha ja laps jätkab joonistamisega. Järgnevad viis minutit üritab ta suuri ringe valgele paberile teha. Minu lapsevaatluses selgus, et Debora on oma eale vastavate käitumisnormidega, kuid võib- olla võiks juba hakata vaikselt paari sõna ütlema ning toe najal kõndima. Kuna tegin osalusvaatlust, siis vaatlussitatsioon oli aktiivsem ja minu ning lapse vahel toimus aktiivne suhtlemine ja koostöö. Erinevate vaatlusvormide kasutamisel on leitud, et lapse jaoks loomulikus keskkonnas esinev käitumine ei pruugi tavatingimustest erinevas keskkonnas üldse ilmneda (Gardner, 2000), - seega on soovitatav last vaadelda temale turvalises ja tuttavas keskkonnas. Kasutatud kirjandus: Allik, J. & Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 151.
Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk
Vaadeldavate isikute valimi moodustamisel võib kasutada tõenäosuslikku meetodit, kui see ei ole võimalik, siis mittetõenäosuslikke valimeid. Meetodit kritiseeritud selle võimetuse tõttu paljastada käitumise motiive, samuti suure hulga detailide väljaselgitamise pärast, millest võib olla raske luua tervikpilti ja leida tähenduslikku infot. Kvalitatiivse lähenemise korral kasutatakse andmete kogumiseks laialdaselt osalusvaatlust. Terminiga struktureerimata vaatlus tähistatakse ilma etteantud kategooriateta sooritatud vaatlusi, milles uurija ei osale vaadeldavas tegevuses. Uurija registreerib igasuguse käitumise või sündmuse, mis on uurimisküsimuste seisukohalt relevantne. Uurimuse algjärgus on uurija mittesekkuv, püüdes mõista, kuidas ta võiks sobituda keskkonda ja saada aktsepteerituks. Hiljem võib osaluse määr kasvada. Uurija vahetu kohalviibimine võib uurimuse algul osalejates ebamugavust tekitada
treenitud inimeselt. Neli vaatlusliiki On avalik ja varjatud välisvaatlus ning avalik ja varjatud osalusvaatlus. Välisvaatlus on see, kus reporter vaatleb sündmust kõrvalt. See võib olla avalik, et osaline nt istumine kongressil, kus osalejad teavad, mis ajakirjanikud kohal on. Võib olla varjatud, kus ajakirjanik sulandub rahva sekka. Osalusvaatlus on see, kus ollakse ise sündmuses. Nt maskeeritakse ennast prükkariks ja elatakse koos teiste prükkaritega salaja. Osalusvaatlust kasutatakse probleemsetegruppide puhul ja kuulub pigem uurivasse ajakirjandusse. Teine viis on käia kaasas nt politseiga, kus politsei teab ajakirjaniku olemasolu. Osalusvaatlusega tegelemine on midagi muud. Varjatud osalusvaatluse puhul on oht see, et elu allikate keskel võib mõjutada ja tunded võivad mõjutada objektiivsust. Teine probleem on see, et ajakirjanikku kasutatakse ära – politsei ei kasuta veidraid võtteid või ei lubata neist kirjutada
Kvalitatiivset uurimust iseloomustavad järgmised tunnused: -Eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. -Et eelmises punktis mainitut saavutada, kasutatakse uurimismaterjali kogumisel vastavaid meetodeid, nt osalusvaatlust, vaba intervjuud, rühmavestlusi ja autobiograafiate analüüsi. -Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral kasutada (nt protsente) (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 179-180)
*sõltuvalt uurija positsioonist uuritava objekti suhtes (osalus või kõrvaltvaatlus) Osalusvaatluse korral on uurija vaadeldava rühma liikmeks ja kogub nii andmeid. Kõrvaltvaatluse korral on kogu vaatleja tegevus, kõik registreerimisvõtted ja vaatluskategooriad täpselt ette kindlaks määratud. Kõrvaltvaatluse näiteks võiks olla nt see kui autotranspordi uurimisel kasutatakse kiiruse mõõtmisel radarit. Tavaliselt eristatakse 4 tüüpi osalusvaatlust: 1) Vaatleja võtab osa grupi tegevusest. Uuritavad ei tea tema tegevuse ja isiku kohta midagi. Ühest küljest on sellist uurimust raske teostada, teisest küljest on aga probleemiks see, uurija läheb probleemi sedavõrd sisse, et see hakkab mõjutama uurimise objektiivsust ja selle interpreteerimist. Selle objektiivsust võidakse nt kontrollida teiste meetodite abil. 2) Teatakse vaatleja tegevuse kohta. Nt kui on tegemist küllalt pikaajalise vaatleja
Olulise tähtsusega oli autori jaoks välja tuua ettevõtte põhjalik kirjeldus, kuna koolitustegevus on igas ettevõttes erinev ja lähtub ettevõtte eesmärkidest, ajaloost, struktuurist, kultuurist ja põhimõtetest. Ettevõtte kirjeldusele järgneva uurimuse teostamiseks kasutas autor uurimismeetoditena ettevõtte sisemise informatsiooni ehk teiseste andmete ettevõtte ametlike dokumentide, materjalide ja ettevõttes seni läbi viidud uuringute analüüsi, samuti osalusvaatlust ning viis läbi personaalseid vestlusi ehk intervjuusid valitud töötajatega ja kogus valitud töötajatelt andmeid küsitluslehtede abil. Läbiviidud intervjuude küsimustik on toodud lisas 3 ja küsitluslehe näidis on toodud lisas 2. Osalusvaatlus on oluline, et teada saada uuringutulemusi mõjutavate omavaheliste suhete ja suhtlemise eripärasid, juhtide ja nende alluvate koostöövorme, erinevate
teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus). Kõikjal viidi läbi vaatlused eelnevalt väljatöötatud vaatluslehtede põhjal ning struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt Hirsjärvile, Remesile ja Sajavaarale (2005, 200) võimaldab see meetod saada vahetut, otsest teavet indiviidide, rühmade ja organisatsioonide kohta. Täpsemalt kasutati osalusvaatlust. Osalusvaatluses tuntakse erilist huvi nende inimeste vaatenurkade vastu, kes kuuluvad antud rühma või osalevad teatud situatsioonides. (Flick 2006, 220, viidanud Laherand 2008, 231). Et vaatlusandmeid täpsustada, valiti täiendavaks meetodiks struktureerimata intervjuu tegemine. See valiti valiti põhjusel, et paljud uurimistööks vajalikud andmed oli võimalik juba kaardistada vaatluse põhjal. Intervjuus küsiti täpsustavaid küsimusi.
annaabi.ee 
