Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"osalauseteks" - 10 õppematerjali

100 keerulist sõna- lauseliigid
1
doc

100 keerulist sõna + lauseliigid

loetelu kasutame mõttekriipsu. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast koma või sidesõnaga ühendatud lausest(Mulle meeldivad õunad, aga Malle armastab kirsse.) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi lauseliikmeid rohkem kui üks. Rindlause on lause, mis koosneb võrde tähtsusega osalausetest, mida ühendatakse koma või sidesõnade ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.).

Eesti keel → Eesti keel
159 allalaadimist
Loogika ja matemaatika
25
ppt

Loogika ja matemaatika

Välistatud kolmanda seadus ­ iga lause on kas tõene või väär, kolmandat võimalust ei ole Küllaldase aluse seadus ­ ühtli lauset ei saa pidada tõeseks või vääraks ilma küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
30 allalaadimist
Üldkeeleteaduse põhimõisted eksamiks
8
doc

Üldkeeleteaduse põhimõisted eksamiks

Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks ­ osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon ­ uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad

Filoloogia → Sissejuhatus...
159 allalaadimist
Üldise keeleteaduse mõisted
16
docx

Üldise keeleteaduse mõisted

Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad

Filoloogia → Filoloogia
4 allalaadimist
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
8
doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

lisand mõlemalt poolt komadega: Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav:

Eesti keel → Eesti keel
25 allalaadimist
Keeleteaduse alused I
9
doc

Keeleteaduse alused I

väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus ­ häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika ­ häälikud; fonoloogia ­ häälikute ühendid; morfoloogia ­ morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks ­ sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika ­ keelelised tähendused; pragmaatika ­ keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi ­ häälikuid ­ artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne

Keeled → Keeleteadus
102 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks ­ sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika ­ keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel ­ sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid).

Filoloogia → Sissejuhatus...
88 allalaadimist
Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad

Keeled → Keeleteadus
54 allalaadimist
Keeleteaduse alused
40
docx

Keeleteaduse alused

o Keeleteaduse tuum on sünkroonoiline keele uurimin keelt tuleb uurida konkreetses ajas; o Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Mis keeles on Foneetika ­ häälikud A-K-N-A-S-T T-U-L-E-B ... Fonoloogia ­ häälikute ühendis ­> ak-nast tu-leb... Morfoloogia ­ morfeeme, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks* Süntaks ­ sõnade liitmine suuremateks üksusteks ­ osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks* Semantika ­ keelelised (=keeles väljendatud) tähendused 'aknast tuleb külma õhku' Pragmaatilka ­ keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelistest konteksti 'aknast tuleb külma õhku' (vrd külma õhku tuleb aknast) Morfosüntaks akna--st tule--b külm-a õhk-u ** funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasandi

Keeled → Keeleteadus
38 allalaadimist
Keeleteadus konspekt 2018 sügis
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

lähtekeele kirjakujuga (eriti prantsuse keelest). Keeleteadus, 5. loeng 02.10.2018, 6. loeng 09.10.2018 KOHUSTUSLIK LUGEDA ÕPIKUST lk 107147 = peatükk Morfoloogia TEHA morfoloogia test Moodle'is (seal ka täpsemad juhised) Grammatilised kategooriad, morfoloogia Grammatika reeglite süsteem, mis määrab: · kuidas sõnu ühendatakse omavahel korrektseks fraasiks · fraase ühendatakse õigesti osalauseteks · osalauseid ühendatakse õigesti lauseteks Kuidas sõna määrata: Paus ja vahe Lahutamatus Üksikesinemine Foneetilised piirid Semantiline üksus Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes, aga mitte ainult!). Toonikeeltes annab tähendust edasi ka toon. NT hdi keel (afroaasia, tsaadi, Nigeerias) a. Pdìxàpdà jätma 1SGjätma `ta jättis mu maha' b. Pdíxàpdá jätma1SGjätma `ta jättis selle mulle'

Keeled → Keeleteadus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun