Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel.
Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale. Mereline ja mandriline. Amplituud Me väike Ma suur. Sademed Me suur Ma väike. Eestis õhutemp. min Me väike Ma suur. temp. Max Me väike Ma suur. Tuulte tugevus Me tugev, Ma nõrk, Kevad Me jahe Ma soe.Hoovused. soe
Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Passaat-on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpides, Suur-Kaukasuses jt kõrgmägedes, peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik.
Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid (vesipüks ja väiksem tornaado). Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene. Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske jne. b. Laamtektoonika ülesanne c. Kaardi tundmine 18. a. Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll
hoopiski. Tundra kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike suvi, pikk talv. TUULED: briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. See toob kaasa erinevused õhurõhus ja- tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Isel on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Tuulte liigid: passaat, mussoon, kohalikud tuuled ehk briisid, mäe ja orutuuled, katabaatiline tuul, boora, föön ehk chinook. Udu: kiirguslik e radiatsiooniline- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Advektiivne udu- sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutepm
Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri gradientjõud ja maakera pöörlemisest soojenevad, öösel aga jahtuvad. Mäe ja Vihmad ja nende liiditamine. esimeses pooles.Keskmiselt tekib esimene tingitud kõrvalekaldejõud,mis orutuuled kannavad niiskust alla orgu. Vihmad ja nende lumikate novembri jooksul: Pandiveres, tasakaalustavad teineteist Föön: Fööniga kaasnevad peale liigitamine:Uduvihma KirdeEestis ja LõunaEesti kõrgustikel vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule õhutemperatuuri ja niiskuse järskude
Näiteks: Kui pilvi pole , siis on lihtsalt tühi kera . Kui kera täielikult täidetud on siis on 100% pilves . Kui pole võimalik määrata siis on tühjakera peale pmst X tõmmatud. Olenevalt aluspinnast e. siis mõne piirkonna iseloomulike reljeefide tõttu tekivad seal mingid kahtlased regulaarsed tuuled ja neid nimetatakse kohalikeks tuulteks. Kohalike tuulte hulka kuuluvad briisid ehk rannikutuuled, mäetuuled (foon, boora),orutuuled, kõrbetuuled jne. Briis tekkepõhjuseks on veekogu ja rannikuala maismaa erinev temperatuur. Võib olla merebriis ( tuul merelt) , päeval on õhu temperatuur maismaa kohal kõrgem õhu temperatuurist veepinna kohal, vastavalt tõuseb õhk maismaa kohal üles ja liigub mere kohale; veepinna lähedane õhukiht liigub veekogult rannaalale ja asendab sealt tõusnud õhku; veepiir nihkub maismaa poole . Maabriis ( tuul rannalt merele ) , öösel on veepind
Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Kuna parasvöötmes on õhk soojenenud ja üles kerkinud ning sinna kujunenud madalrõhuala, liigub õhk parasvöötme suunas. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, seetõttu nimetatakse neid idatuulteks. Õhuringlust muudavad keerukamaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja ookeani vahele tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled), väikesed õhukeerised (trombid jms) 5.Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Tsirkulatsiooni käigushoidjaks Päike: ekvaatorilähedased alad soojenevad rohkem, see on ka põhjus, miks ekvaatori piirkonnas on tropopaus kõrgemal kui suurtel laiustel Jugavool 30. ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded
Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. * Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. *Õhuringlust muudavad keerumaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised trombid jms. 5. Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid),
Aga õhu liikumine toimub mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub tuulte suunad Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidevad. Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerid trombid jms. Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne. Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. 18. Maakera veevarud. Veeringe. Hüdrosfäär - geosfäär, mis hõlmab planeedil Maa oleva keemiliselt sidumata vee Arvestades aine jäävuse seadust on maakera varud piiratud
annaabi.ee 
