Free funk Free funki algus Free funk on kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist. Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides. Tüüpilisteks pillideks on saksofon, kitarr, basskitarr ja trummid. Tuletusinstrumendi vormid on M-Base.wut? Free funk, kui nimi. Free funk on termin, mille Allmusic ja kirjanik Scott Yanow võtsid kasutusele kirjeldamiseks kombinatsiooni Avant-garde jazz ja funk muusikast, mis on välja töötatud 1970ndatel. Z anri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman ja tema Prime Time rühm , Ronald Shannon Jackson ja tema rühm Decoding Society, Jamaaladeen Tacuma ja tema rühm Prilliraamid ja James "Blood" Ulmer. Näide https://www.youtube.com/watch? v=hog1fTiLBh8&feature=player_embedd ed Tuntumad muusikud Derek Bailey Lester Bowie Yura Bish James Chance Steve Coleman Ornette Coleman Jack DeJohnette Doug Hammond Human Arts Ensemble Ronald Shannon Jackson Burhan Öçal Greg Osby Ponga (band)
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock.................................................................................................
Free Jazz 1950 Free Jazz Tekkis 1950/1960ndatel Ornette Colemani album: Free Jazz.A Collective Improvisation järgi sai nime. Vaba improvatsioon. Kestab väga pikalt. Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest. instrumendid Instrumendid: saksafon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass. Tuntumaid artiste Joe Harriott (Euroopast) Peter Brötzmann, Evan Parker (saksofonistid Euroopast) Fred Van Hove (pianist Euroopast) Ivo Perelman (Brasiiliast)
Free jazz'i kujunemine Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas
Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud
Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles
1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960ndad - 1970ndad 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch?
hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte hulgas, akustilised pillid, elektrilised võimendid, suured dünaamilised võimalused, suur rütmigrupp, rõhutatakse kõlapildile, kollektiivne improvisatsioon, rõhutatud rütmimudelite kasutamine, Miles Davis (trompet), Herbie Hancock (klaver), John McLaughlin (rockkitarr). jazz 20 saj saksofon, kitarr, klaver, el pillid, erinevate rahvaste motiivid ja tämbrid,
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja
Count Basie Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast,folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Ornette Coleman Click to edit Master text styles Second level Third level
korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam session'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. Dzässi suhtuti 20. sajandi algul väga halvasti, kuna ta erines teistest muusikaliikidest- dzässi hakati kutsuma saatana muusikaks. Dsässi vastu hakkasid paljud võitlema, isegi Henry Ford. Ford üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika taas populaarseks mutmisega, kuid see ebaõnnestus. Esimeseks suuremaks dsassikeskuseks sai New Orleans. Jazzklubid muutusid väga populaarseteks meremeeste seas- turvalisuse pärast lasi merevägi sulgeda kõik klubid.
Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt
Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960-1970 960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Esimesteks jazz fusion'i plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryelli (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur
Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. Jazz fusion 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion See haaras endasse ka elemente: rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Tuntumaid 1970. Weather Report Mahavishnu Orchestra aastate Tony Williams Herbie Hancocki jazz Soft Machine Caravan
võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada
võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada
oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid. - Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne
-Teostati pööret tõsise muusika poole. -Trompetist Miles Davise käes ei kõlanud trompet tavapäraselt säravalt, jõuliselt, vaid tumedalt, pehmelt. Temast sai järgneva põlvkonna trompetistide suur eeskuju. -Stan Getz (tenorsaksofonist) oli väga meisterlik improvisaator. FREE-JAZZ -Kerkis esile 60-datel -Oli vaba piirangutest -Mängitakse tavaliselt väikse ansambliga -igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. -Stiili rajajaks peetakse Ornette Colemani JAZZ-ROCK e. FUSION -Sai alguse 60-date lõpul. -On ühinenud nii jazz kui rock-muusika väljendusvahendid -Suuna algatajateks olid : 'Blood, Sweat & Tears' -Kaasaegse vokaal-jazzi esindajad on nt: 'Manhattan Transfer' ja 'Take 6' ning laulja Bobby McFerrin JAZZ-MUUSIKA EESTIS -Eestisse jõudis 20-da sajandi kahekümnendail (peamiselt raadio vahendusel) -Eestlased pooldasid rohkem swingi. -Eesti esimesed sving-orkestrid: 'Merry Pipers' ja 'Kuldne seitse'
Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta plaat ,,Miles in the sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente.
Kuuekümnendaiks aastaiks oli bebop koos oma paralleelvormidega loominguliselt ammendunud. Kuulajad ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus, repertuaari ühekülgsus ja pillitehnika kõrge valdamine. Nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda pea kõigist senistest põhitõdedestvabastada jazz seda piiravatest kammitsatest. Esimesed free jazzi (ingl. k free-vaba) kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid süsteemituid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. See kõik ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid, kes
/---/ Kabareed, tingel-tangel-meelelahutus, dada kuuluvad sinna juurde” (Kühn 1993: 81). 32 Valentin Parnahh (1891–1951), avangardistlik poeet, tõlkija, tantsija, koreograaf. Ülikoolis õppimise ajal võttis muusikatunde M. F. Gnessinilt (http://ru.wikipedia.org/wiki). 33 Cook (2005: 116–117) kirjeldab muusikalise ja muusikateadusliku kuulamise vahe väljaselgitamiseks korraldatud katset, mille käigus üliõpilased püüdsid transkribeerida Ornette Colemani (s. 1930, silmapaistvamaid free jazz’i esindajaid) improvisatsiooni (O. Coleman “W.R.V.” tema plaadilt “Ornette!”): “Püüdes ära arvata nootide järjekorda või määrata intervallide suurust muusikalises koes, eemaldusid nad muusika kuulamisest ajas ja hakkasid selle asemel moodustama staatilisi olekuid, neid mitmekordse kuulamise käigus arendades ja täpsustades. Kuid sellele vaatamata näis muusika muusikateaduslik kuulamine
annaabi.ee 
