"Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865 "Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Ooperitegelased on traagilise saatusega-kangelased Hukkuvad või peavad hülgama inimeste maailma.
Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus. Osad ei eraldu üksteisest selgelt, kasutatakse läbivaid motiive jne. Hilisemal perioodil kasutas palju fuugavormi ja polüfoonilisi võtteid. Tähtsamad ja tuntumad: c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus. Laiendas klassikalist orkestrikoosseisu ja ka sümfoonia ülesehitust, tõi sisse vokaali jne. Asendas III osa, menueti, skertsoga, eemaldas avamängu (III. sümfoonia ), muutis vormi neljaosaliseks. Osad pole selgelt eraldunud, vaid neid ühendab mingi motiiv. Esimesed sümfooniad veel klassitsismile lähedased, alates III hakkab kujunema romantismiajastu sümfoonia. Tuntumad: V sümfoonia c-moll; VI sümfoonia F-duur "Pastoraalne"; IX sümfoonia d-moll ("Ood rõõmule"). Esimesed kaks on vastandid
Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt [[Hugo von Hofmannsthal|Hofmannsthalile]] end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et
rondosid, ühe poloneesi, nokturni ja fantaasia[84] SÜMFOONIAD: Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, mida on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydnile hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus.[85] Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. Esiteks laiendab ta orkestrikoosseisu: 3. sümfoonias lisab ta kahele metsasarvele kolmanda, üheksandas sümfoonias juba neljanda. Viiendas sümfoonias lisab ta orkestrikoosseisu pikkoloflöödi, kontrafagoti ja kolm trombooni. Puhkpillide, eriti aga vaskpillide tähtsus suurenes, enam ei olnud nende ülesandeks vaid orkestri koloriidi täiendamine.[86] Teiseks muutis Beethoven sümfoonia vormi neljaosalist sonaaditsüklit. Kui esimeses
Teose kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse 6 Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt Hofmannsthalile end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka
Kuigi selle on kirjutanud noor, 24-aastane helilooja, äratab teos tähelepanu suurepärase sümfoonilise aren- duse, muusikalise kujundlikkuse ning hea vormidramaturgiaga. Nagu Tobiase loomingu pare- mikule omane, on teose temaatiline materjal väga karakteerne ja väljendusrikas, mis pääseb hästi mõjule tänu orkestri ja koori suurepärasele kõlalisele tasakaalule, millele lisanduvad soolopartiid. Kantaat on kolmeosaline ja koosneb 15 numbrist. Kantaadis on kasutatud hari- likku kahest orkestrikoosseisu, millele lisanduvad kaks soolopilli harf ja orel. Kantaadi sisuliseks kokkuvõtteks on lõpukoor, kus on rakendatud kogu esituskoosseis kõigi solistide ja kooridega. Kooride esitustega jäin ma väga rahule. Tegemist on üpris raske teosega ja see tuli neil imeliselt välja. Orkester andis kogu sellele kontserdile väga palju juurde. Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne. Pjotr Tsaikovski Viiulikontsert D-duur, op
Sellest ajajärgust pärineb kõrgelt hinnatud teos Neli viimast laulu. Richard Strauss suri 8.septembril 1949 pärast südameatakki ja 6-nädalast haigust, olles 85. aastane. Looming Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Põhilise jäljed jätnud sümfooniliste poeemide läbi: „Till Eulenspiegel“, „Don Juan“ ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi „Solome“. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõlavärve. Kohati suurendati orkestrikoosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: • 17 ooperit • 2 balletti • 8 sümfoonilist poeemi • 2 sümfooniat • Väikevorme orkestrile ning kammermuusikat Straussi loomingust: • Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist
millal puudub konkreetne lõpp. Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: "Minu helikeele tehnika". Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit. Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel. Orkestrimuusika Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi.
1920-el, selleks, et säilitada Vana-Euroopa kultuuri) Reinhardt tõi 20. saj. algul sõnateatrisse ekspressionismi. Lavastas „Sálome“ (ekspressionistlikult). Lavakujunduse uued detailid (ekspressionistlik): • Arhitektuuri elemendid (trepid) • Mitte enam maalitud hooned, vaid hoopis ehitatud • Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt. (Kasutab palju pilli soolosid.) Vokaalpartii käsitlus võrreldes Wagneriga on meloodilisem, laulvam. Modernismi jooned Straussil: 1. Sümfoonilise tsükli vaba käsitlus 2. Fragmentsus 3. Kõlaotsingud 4. Ebatavalised pillid (baritonoboe)
dramma per musica) jõudis Mozartini1780. aasta suvel. Münchenis valitses tollal juba teist aastat kuurvürst Carl Theodor, kes enne seda oli resideerinud Mannheimis ning kujundanud sellest olulise muusikakeskuse. Mannheimi orkestrit pidas Mozart oma paljudel reisidel kuuldud orkestritest parimaks mängutaseme, koosseisu ning distsipliini poolest. (Ei ole juhus, et just Mannheimist pärinesid olulised impulsid klassikalise orkestrikoosseisu ja sümfooniazanri väljakujunemisel). Ent lisaks muusikale köitis Carl Theodorit ka teater ning Mannheimis oli tugev ooperi- ning näitetrupp. Kui Carl Theodor tõi oma õukonna üle Münchenisse, võttis ta kaasa ka orkestri ja lauljad. Münchenis oli tavaks, et uusaasta pidustuste hulka kuulusid teatrietendused ning kulminatsiooniks oli ooperi ettekanne. Nagu tollal kombeks, määras ooperi ainestiku tellija, s.t kuurvürst Carl Theodor. Kuurvürsti valik langes prantsuse
annaabi.ee 
