,,Ave Maria" (1825). 5.Nimeta kaks romantismiajastu hinnatumat klaverivirtuoosi/heliloojat.Milles seisneb nende klaverikäsitluse erinevus? Frederyj Chopin (1810- 1849) loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantistlike väljendusvahendite tasakaalustatus, tema looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveritele. Ference Liszt (1811- 1886) rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikus. 6.F.Chopini elu ja looming Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt
lähedase kokkupuutumise abil laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene. Pöördelise tähtsusega sündmus Liszti kui pianisti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta. Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia, orkestraalse värvikuse otsingud, maksimaalse emotsionaalse mõjujõu taotlus. Sealjuures on tema klaverikäsitlus äärmiselt ratsionaalne ja läbimõeldud. Aastad 1838-1847 on Liszti kontserttegevuse kõrgperiood. Ta rändab tohutu menu saatel läbi terve Euroopa. 1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud
9. sümfoonia on Beethoveni elutöö kokkuvõte. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid, tekst põhineb Schilleri teosel "Ood rõõmule". Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad. 2) Klaverimuusika omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c-moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt "Kuupaiste sonaat", "Pateetiline sonaat" ja "Appassionata", 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3) Ooper "Fidelio", mis ei olnud aga eriti menukas. Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas selles välja oratooriumi mõõtu suurteos.
• iseloomulik klassitsitlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus • tõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil • ‘’24 prelüüdi’’ ‘’Vihmapiiskade prelüüd’’ - vabasvormis heliteos 3) Ferenc Liszt (1811-1886) Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja • interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester)
Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,,Grande valse brillante". Suurem osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,,24 prelüüdi". Kõige ulatuslikum ja tuntum on prelüüd nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd". Ungari teatraalse esinemislaadiga helilooja Ferenc Liszt (1811-1886) oli 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnustatud pianist. Liszt rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustab klaverile orkestraalse kõlajõu andmine. Sellega püüdis helilooja hõlmata klaveri kõik registrid: alumises pani kõlama madalad ja massiivsed passid, meloodia kandus üle keskmisesse nn tselloregistrisse ning kõiki ülemisi registreid kasutas läbipaisvateks, kristalselt kõlavateks figuratsioonideks. Liszt oli omalajal Euroopas nii populaarne, et ajakirjanduses võeti kasutusele uus mõiste ,,lisztomaania". Liszt andis 1842. aasta aprillis Tartu Ülikoolis kaks ülimenukat kontserti
Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (,,Pateetiline", ,,Appassionata", ,,Kuupaistesonaat" - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr
Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio`
2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse. Tema talendi austajate ja austajannade hulk kasvas Euroopas suureks, tollases ajakirjanduses võeti käibele uus mõiste ,,lisztomaania''. 1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres''
Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr
Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr
võrrelda nende teoseid, siis Beethoveni looming on arendatum ja pikem. Beethoveni loomingu kõige iseloomulikumaks jooneks peetakse selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi konflikte nagu näiteks pimedus-valgus jne. Beethoven alustas oma karjääri pianistina, mistõttu olid ka tema esimesed teosed kirjutatud sellele instrumendile ning klaveriga oli ta seotud praktiliselt terve oma elu. Oma klaverikäsitluses püüab Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale jõudis helilooja oma surmale, seda vabamaks tema tsüklikäsitlus muutus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, millest üks kuulsamaid on ,,Kuupaistesonaat". Lisaks on ta kirjutanud 5 klaverikontserti ning palju teisi väikseid palu. 30-date eluaastate paiku hakkas Beethoven kirjutama sümfooniaid. Beethoveni sümfooniaid iseloomustab dramaatiline ja jõuline väljendus
ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid. Parema pedaali abil pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Teiseks taotluseks oli üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Ühel korral esitas teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas
Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas
Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse
Alati on olnud põhjuseks tahtmine midagi öelda, väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. Tema valitud tekstid on sageli poliitilise alltekstiga, mis on võimendatud muusikaliste kujunditega. 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul lõi Tormis mitmeid ulatuslikke ja monumentaalseid töid, mis said kohe väga populaarseiks ning mis tänini kuuluvad tema tuntuimate teoste hulka. Kõik nad on suurejoonelise arendusega, lausa orkestraalse koorikäsitlusega ja jõulise sõnumiga suurteosed. 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse. 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja
annaabi.ee 
