Riie mähiti ümber keha ja kinnitati vöökohalt paelaga nii, et üks riide ots rippus lahtiselt ees. Vaaraode rõivastuses arenes lahtine ots rikkalikult dekoreeritud kolmnurkseks põlleks. Õlgadel kanti lahtist katet või loomanahka. Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni. Seda hoidsid üleval üks või kaks õlapaela. Kleit oli kitsas ja võimaldas vaevu liikuda. Kõrgest soost naiste ja orjataride rõivastus oli peaaegu ühesugune, sotsiaalse kuuluvuse erinevuse määras ainult kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti"
· Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) · Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. b. Vabad talupojad: · Moodustasid suurema osa kodanikest. · Sõjavägi koosnes peamiselt neist. · Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, · vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho värssidest, kes ülistas neis naiste ja noorte tütarlaste vahelist armastust. Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega. Mehed suhtlesid oma abikaasa teadmisel noorukite, orjataride, prostituutide või hetääridega (kr k hetaira sõbratar, armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate
mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho värssidest, kes ülistas neis naiste ja noorte tütarlaste vahelist armastust. Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega. Mehed suhtlesid oma abikaasa teadmisel noorukite, orjataride, prostituutide või hetääridega (kr k hetaira sõbratar, armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate
Spartacus andis Catilinale raha tagasi ning tänas teda. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või, veel parem, vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi. Vahepeal oli Trebonius, kellele Spartacus oli armsaks saanud, asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, läks tal korda soovitada Hortensiuse õele Valeriale osta Mirza ja võtta ta orjataride hulka. Valeria ei keeldunud tütarlapse omandamisest. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Mööda Püha tänavat Palatinuse poole minnes sattusid Spartacus ja Crixus äkki vastamisi toredasti riietatud noore kütkestava naisega. Kui naine möödus, siis tuli sel hetkel üks orjadest, kes oli hiljuti saatnud
Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest. Eelistasid sõita rannikulähedases vööndis. Vana-Ladoga oli viikingite tugipunkt 753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana- Ladoga puhul on oluline ka see , et 862 on sinna saabunud Rjurik, kes on tähtsat rolli mänginud vana vene riigi loomisel. Laevad panti ümarpalkide peale ja niiviisi suudeti neid ka mööda maismaad vedada.
Samal ajal kui rooma noormehest sai pater familias, siis temal kadus side oma endise perekonnaga, ka õdede ja vendadega, naisel aga ei kadunud kunagi. Abielu sai lahutada hiljem ka ühepoolselt, seda pidi avalikult väljendama. Lahutuste suur arv näitab, et abielu oli ainult leping. Seksuaalne väljund oli avaram kui abielu piires. Naise puhul sünnitusel surm tavaline. Kui pater familias lesestus, oli tavaline omada seksuaalpartnerit orjataride või orjade seast. „Trimalcio pidusöök“. Suur eripära roomlaste seksuaalsuses. Pudicitia- õige mehele kohane seksuaalne käitumine. Impudicitia- mittekohale käitumine. Matśolik. Andja ja vastuvõtja. Andja pool oli pudicitia. Vastuvõtja käitumine oli impudicitia. Seksuaalse objekti sugu ei olnud oluline, võis olla naine või mees. Naiste puhul seksuaalne objekt eelkõige abikaasa, tähtsuselt teine orjatar. Konkubiin. Prostituut. Poiss-ori
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa või mõne teise meessugulase eestkoste alla. Mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks. Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul, sümpoosionidel, sõjakäikudel, sportides, naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu orjataride või prostituutidega. Rikkad ja suursugused mehed pidasid sageli üleval hetääre, kellega võisid kujuneda lähedasemadki suhted kui seadusliku abikaasaga. Mees ja naine lihtrahva hulgast pidid teineteisega muidugi tihedamalt kokku puutuma. Vaesemaid naisi viisid majapidamistoimetused paratamatult sageli ka kodust väljaspoole, olgu siis turule või avalikule kaevule vett tooma. Kuid ka madalamates ühiskonnakihtides oli naine õiguslikult täiesti oma mehe võimu all.
annaabi.ee 
