kangelane, pessimistlik Lapsepõlv üksikmässaja, kes võitles möödus armastuse ja vabaduse eest, vaesuses tajudes, et ühiskond kätkeb endas eelkõige orjamoraali. Itaalias elas mees oma viimased ainult oma luuletustega elukuud. Ta suri George Byron vaid ka ekstsentrilise 19.04.1824 Kreekas. (1788-1824) eluviisi, armuafääride, võlgade ja Üha rohkem eemaldus Byron intsestisüüdistuste tõttu.
seast, näib mulle hädavajalik kõnelda sellest, kes ma olen." Nietzche väldib Jumala küsimust. Üliinimese küsimus. Arvab et usk on silmakirjalik ning kahepalgeline.Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine
arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks
Seega, kristlus on silmakirjalik, ta ka ise saab aru oma võltslusest, püüeldes väärtuste poole mida sõnades eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks.
esile. Sellise mõtteavaldusega on autor püüdnud inimestele edasi anda niiöelda lunastaja tegusid ning soovitud tagajärgi. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati
"õige" tõlgendus on. Kõige tõenäolisem on, et sellist ei olegi. Kuid siiski. Kui Nietzsche räägib orjamoraalist ja halvast südametunnistusest, siis ei väida ta, et inimkond oleks omadega paremal järjel kui neid ei oleks. Ta ei väida, et orjamoraal on halb ja isaandamoraal on hea (kui me veel hetkeks säilitame need mõisted). Nietzsche ühe teise olulise teose pealkiri on paljuütlev: "Teispool head ja kurja." Oluline on hea ja kurja kategooriatest "teisele poole minek." Orjamoraali ei mõisteta hukka kui ühte arengufaasi ja -eeldust. Nietzsche tahab "vaid" näidata kuidas moraal on tekkinud, küsida seda, mida tavaliselt ei küsita. Üheks põhiväärtuseks (kui julgeme kasutada sõna väärtus) Nietzsche juures on pidev eneseületamine. Orjamoraal ja asketism on hädavajalikud, kuid nad tuleb ületada. Nietzsche võrdleb -- halb südametunnistus on haigus, kuid mitte rohkem haigus kui seda on rasedus. Kokkuvõte:
tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob? ■ kristlik moraal- “enda orjusesse andmine, enda sandistamine”, Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970)
Friedrich Nietzsche (1844-1900) lähtus teesist, et igasugune moraal kujutab endast selliste väärtushinnangute süsteemi, mis tulenevad elutingimustest [Ibid., lk 123]. Sellise väärtussüsteemi väljakujunemise eeldused olevat aga sõda ja ohutunne, sest jõud peavad omavahel pidevalt mõõtu võtma, et oma kohta kätte võita ja seda hoida. Ei tunnistanud Nietzsche mingeid üldisi inimõigusi, vaid pidas neid üksnes kristliku orjamoraali sünnitiseks. Riik on vahendiks maailma tulevaste valitsejate ja tuleviku seadusandja (üliinimene) esile tõstmisel [Ibid., lk 124]. 15 Cesare Beccaria (1737-1794) nägi oma ajastu eesmärgina kriminaalõiguse humaniseerimist (Seaduspositivism) [Luts 1997, lk 126]. Ta oli seisukohal, et ühiskondliku lepinguga said inimesed ära anda üksnes võimalikult vähese osa oma vabadusest. Niisiis pidi ka riigi
sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel. Väheväärtuslikul indiviidil/rassil/rahvusel pole õigusi. Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud. Kristlikust moraalist loobumine oli tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama. Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa mentaliteet 1870- 1914 Prantsusmaa 19.saj. Elanikke ühendas Roomakatolik kirik, absolutismi ja revolutsiooni vastuoluline pärand. Prantsusmaal roomakatoliku kirik oli rahvuskirikuks, reformatsioon levis küll sinna aga nad tõrjuti välja. Absolutism oli Louis XIV aja pärl. Segama hakkab seda revolutsiooni pärand, kus absolutismi pärand ja kirikupositsioon vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj).
Ja see on halb... Ideaaliks on Nietzschel vaba inimene, kes ise valib endale, kuidas ta käitub ja mida teeb, ise kehtestab endale väärtushinnangud, mida järgida. Inimese elu ei pea olema väärtustatud ühiskonna poolt, märksa tähtsam sellest on see, et inimese elu oleks täisväärtuslik tema enda silmis. Ühiskondlik moraal kui selline on selgelt teisejärguline. Nietzsche ei propageerinud saksa äärmusparempoolseid rahvusliikumisi, pigem mõistis neid hukka, pidades neid orjamoraali väljendusteks. Ta on öelnud: "Ma pole kunagi veetnud meeldivat aega ühegi sakslasega, välja arvatud ehk paar tundi Wagneri seltsis" ja "Sakslase juuresolek on mulle niivõrd ebameeldiv, et see rikub muu seedimist." Kui Mill rääkis negatiivsest vabadusest, siis Nietzsche räägib positiivsest vabadusest, tugevast loovusele ja enesekehtestamisele keskendunud inimesest, mitte inimesest, kes on vaba tegema mida iganes
annaabi.ee 
