omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi mõtlemisvõime ja teadvus lahustuvad grupis ning individuaalse teadvuse asemele asub hulga tahe. Hulga tahe domineerib niivõrd, et koosmõjus grupi tunnetamisega ja individuaalse vastutuse näilise puudumisega on isikud hulgas valmis end palju teravamalt ja hukatuslikumalt ohtu seadma ja hävitavaid tegusid korda saatma, kui üksi ja organiseerumata. Viimastega tegelebki ,,Hulkade psühholoogia". ,,Hulkade psühholoogia pöörab tähelepanu sotsiaalpsühholoogia uurimisküsimusele selle kohta, kuidas üksikisikute käitumist ja mõtlemist mõjutab grupi liikmeks olemine ja kuidas levivad ideed ,,hulgaks liitunud" indiviidide seas võrreldes juhuslikult kokku puutuvate ja suhtlevate inimestega, milline mõju on käitumisele ja oma võimete adumisele grupi suurusel ning kuidas ja mistarvis hulk üldse tekib.
(direktiivide) konkreetseid üksiknõudeid. Järeldus Pole kahtlust, et Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu ja ILO raames inimõigusi kaitsvad organid ja kohtud aktsepteerivad üldjoontes kollektiivlepingute laiendamise süsteeme. Selliste süsteemide väljatöötamisel tuleb aga peamise asjana lahendada laiendatava kollektiivlepingu poolte esinduslikkuse küsimus. Samuti peab analüüsima lepingu kohaldamisalasse jäävate organiseerumata tööandjate õiguslikku positsiooni. Üldiselt näib, et tööandjatel on enne laiendamisotsuse tegemist vähemalt õigus olla ära kuulatud või nad saavad kasutada mingeid õiguskaitsevahendeid, mille abil vaidlustada näiteks nende kuuluvus lepingu kohaldamisalasse. Mis puudutab kollektiivlepingute avardamist, siis see menetlus on praktikas üsna tavatu ja meile teadaolevalt pole inimõigusi kaitsvad organid seda käsitlenud.
tegutseb, eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib toetajaid, omab järjepidevust, omab sübolilist intergatsiooni, rollid on väha välja joonistatud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tõsisemad muutused). Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised. Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid). Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad.
® Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid ® Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused ® Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides Huvirühmade liigid 2 (Hague jt) n Kogukondlike-assotsiatsiooniliste sidemete teljel n Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu n Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas n Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin- dusühendused
vastandunud, kui ühtsed ollakse osapoole sees ja kui suured on osapooled. On ilmne, et osapoolte hulga suurenemine, mis tähendab konflikti kaasatud inimeste arvu suurenemist, toob endaga kaasa konflikti uue kvaliteedi. Konfliktist rääkides on oluline anda vähemalt üldine hinnang sellele, kelle vahel konflikt toimub. 6 Organiseerunud osapoolte suhted on määratud enamasti ametlike regulatsioonidega. Organiseerumata osapoolte konfliktis toimivad sõnastamata üldkultuurilised reeglid. Vaatamata sellele, et erisugused konfliktid võivad areneda eri suundades, on täheldatavad mõned ühesugused tendentsid. Organiseerunud osapoolel on kalduvus teist osapoolt mitte tunnustada. Küsimus, kes nad üldse on ja mida nad tahavad, muutub probleemide vältimise ja teisest mitte väljategemise õigustuseks. Peale osapoolte organiseerituse on oluline ka küsimus, kui kaugele on konflikt arenenud ja
assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague jt huvirühmade liigitus: Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin-dusühendused. Kaitsevad
ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus. Auditooriumil jääb puudu eneseteadvusest ja identiteedist ning ta pole võimeline üheskoos ja organiseeritult oma eesmärkide nimel tegutsema. Suured hulgad, väga hajutatud, passiivne ja anonüümne, ebaühtlane, organiseerimata ja mitte-tegutsev. Massiauditoorium: · Suured hulgad · Väga hajutatud · Passiivne ja anonüümne · Ebaühtlane · Organiseerumata ja mitte-tegutsev 15. Massikultuur (lk 39) Kui mõiste oli aktuaalne (1930-70), siis tähistas see masside kultuuri, tähendades üldiselt meelelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandiga kõrgkultuurile. Tänaseks on termin üsna aegunud, üleliigne ja soovimatu. See viitas inimeste massi maitsele, eelistustele, käitumisviisidele ja stiilidele. Oli üldiselt halvustav tähendus, massikultuuri seostati harimatute,
harrastuse korral- jas olulises kategoorias tunnusteks selle harrastuse korralduslik laad. duslik laad Siin ja edaspidi on parema mõistetavuse saavutamiseks kõik liigitamised ja kirjeldamised esitatud nn mustvalgel skaalal. Igapäevaelus on palju musta ja valge segutoone. Esiteks: Organiseerumata harrastamine üksi, sõprade või perega. Eelduseks soov ja vaba tahe, aluseks ühised huvid või traditsioonid. Vaba aja veetmise üks võimalikke vorme, elustiili ja harjumuste osa. Igaühel õigus organiseeruda, liituda ühendustega või olla liitumata. Teiseks: Sportimine ja liikumine kui teenus, mida võimalik osta erinevatelt sporditeenuse kommertseesmärgil pakkujatelt. Kõige tüüpilise-
sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni Eesti Edumeelne Rahvaerakond. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide kohalikud harud, baltisakslaste parteid, illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised rühmitused. Poliitiliste parteide tekkimine 1905. aasta oktoobris-novembris loodi pärast Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti Eestis esimesed legaalsed parteid. Konservatiivsed mõõdukad liberaalid, eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi konstitutsioonilise monarhiaga demokraatliku riigikorra kehtestamise ja Ülevenemaalise Asutava
annaabi.ee 
