Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"organiseeritumaks" - 11 õppematerjali

Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970-aastatel
6
doc

Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel

POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, mis eirasid sihilikult NSV Liidu poolt 1975. aastal Helsingi Julgeoleku ja Koostöökonverentsi lõppaktis fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Deklaratsiooni sätteid. See ei suutnud vastupanuliikumist siiski maha suruda, mis muutus 1970.aastate lõpust alates järjest organiseeritumaks. Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Rakendati ka teksti pildistamist, st fotograafilist paljundamist

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Lugemisraport Robert D-Putnam
3
docx

Lugemisraport Robert D. Putnam

aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist. 7. peatükk - Altruism, vabatahtlikud ja heategevus Valmidus teisi aidata - sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon. 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks. 2 Mariin Virolainen RIRIB12 Kõik tegurid on omavahel seotuses. Schmooz'imine, jõukus, vanus, haridus, sugu, osalemine kogukondlikus elus, perekonnaseis jne. 3

Politoloogia → Poliitika sotsioloogia
2 allalaadimist
1900 Suveolümpia
11
doc

1900 Suveolümpia

olümpiamängudel, teised aga arvasid, et käisid olümpiamängudel, kuigi see tegelikult nii ei olnud. Näiteks Margaret Abbott (USA) võttis nalja pärast osa üheksa auguga golfiturniirist ja võitis selle, ja suri 1955, saamata teada, et ta on olümpiavõitja. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos, ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Kaasaegsed olümpiamängud
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli ­ 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president Theodore Roosevelt, kes sidus olümpiavõistlused Saint Louisis toimuva maailmanäitusega. Ateena 22

Sport → Kehaline kasvatus
86 allalaadimist
Ajaleht
12
docx

Ajaleht

õhku ja päevavalgust on need, mida vajad. Alates 5 kuupäevast võivad sind tunnustada ülemused, vanemad ja töökaaslased. See periood võib kesta suisa neli kuud järjest, seega on sul rohkelt aega võitmaks kõigi südamed ja saavutamaks oma eesmärgid. Isegi kui kuu alguses esineb teatuid pingeid, leevenduvad need 22 kuupäevaks ja asenduvad positiivsusega. 18-19 november on hea aeg panustada suhetesse ja tegudesse, mis muudaksid koduse ja töise elu organiseeritumaks, tasakaalukamaks ja nauditavamaks. Sõnn Sel kuul on sinu jaoks olulisel kohal suhted sõpradega ja suhe kallimaga. Käesoleval kuul ole valmis tegelema probleemiga, mis on varasemalt vaiba serva alla pühitud, lootuses et see ise laheneb. Kui probleem leiab lõpuks lahenduse, siis saavutad tasakaalu kohustuste ja naudingute ning stabiilsuse ja lõbustuste vahel. Kuni 17 kuupäevani võid mõelda, et elu seisneb ainult teiste tahtmistes, kuid pärast nimetatud kuupäeva annavad

Meedia → Meedia
2 allalaadimist
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid
24
docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid

Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid). Terviklikkuse tagav see, et suhted antud süsteemi elementide vahel on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus, iseseisvus on lähedased mõisted. Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada. Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia

Õigus → Õigus
126 allalaadimist
Biokeemia kordamisküsimused
23
docx

Biokeemia kordamisküsimused

3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis soojus liigub veest jääle, kristallid lõhutakse ja jää sulab ära. 4. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? 5. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab, ehk (S < 0). Entroopia on korrapäratus ja jäätumisel korrapäratus(entroopia) väheneb. Enne vedelikus hüplesid molekulid ringi, kuid jäätudes muutusid nad rohkem organiseeritumaks, sest molekulid kaotasid energiat ja tulid üksteisele lähemale. 6. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (S < 0). Kuidas see võimalik on? 7. Toitu süües tekitab organism keerulisi molekulaarseid struktuure, energiast ammutades. Selle kasvu eest tuleb maksta, selleks ongi energia kulutamine. Taimed kasutavad valgust ja loomad toitu. 8. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? 9

Keemia → Biokeemia
30 allalaadimist
Biokeemia kardamisküsimuste vastused
40
docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

ka langeda. Kui me asetame klaasi veega sügavkülma (-20ºC) siis vesi jäätub vaatamata sellele, et entroopia hoopis väheneb (jää on palju korrapärasem olek kui vesi ja seega madalama entroopiaga), külmkapis olev veeklaas on avatud süsteem. (Entroopia on korrapäratus ja vee jäätumisel entroopia väheneb. Vee molekulid hüplesid enne rohkem ringi kui olid vedelal kujul. Kui vesi jäätub, siis molekulid kaotavad energiat ja tulevad üksteisele lähemale, muutes selle organiseeritumaks.) 4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (S < 0). Kuidas see võimalik on? Vastus: Entroopia vähenemine toimub ka organismides, kes ammutades toidust (tihti madalmolekulaarsed kõrge entroopiaga ühendid) energiat loovad keerulisi ja korrapäraseid molekulaarseid struktuure (madala entroopiaga). Ka elusorganismid on avatud süsteemid. 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama?

Keemia → Biokeemia
245 allalaadimist
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Kaubandusettevõtted ei jää selle süsteemi rakendamisel kunagi kaupadeta, mida nõutakse ning nad saavad märksa paremini rahuldada oma klientide vajadusi. Märkimisväärselt lüheneb tellimuste tähtaeg, vähenevad laovarud ning suureneb jaemüüja kasum. Sama võib öelda ka tarnija kohta. Ta tarnib alati õigeid kaupu õigel ajal ja õiges koguses ning teenib rohkem väiksemate kaubavarude juures. Jaemüüjad omakorda võivad omakorda arvestada sellega, et tarnijad muutuvad klientidele organiseeritumaks, nende tarnimisvalmidus paraneb ja nad saavad kiiremini lahti kaubast, mida tarbijad nõuavad. Pealegi saab EDI puhul kõiki tellimusi ja arveid käsitseda ilma paberliku asjaajamiseta – kiiremini, kindlamini ja säästvamalt. Logistilise tarneahela integratsioon eeldab tihedat koostööd firmade vahel: 1. Kõigil osapooltel peab olema täielik arusaam oma rollist ja kohustustest; 2. Tarneahela osapooled võivad olla vastastikku vastutavad kasutatavate abinõude eest; 3

Logistika → Baaslogistika
122 allalaadimist
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

allutada endale madalaid klasse). Lõpp-kokkuvõttes nähti õiguse väljasuremist; sellega pole võimalik ohjata kõikvõimalikke olukordi ühiskonnas. Õiguse olemasolus viitab sellele, et ühtede ekspluateerimine teiste poolt pole lõppenud. Emile Durkheim (1858-1917) Üks õiguse sotsioloogia põhilistest klassikutest. Prantslane. Ühiskonna areng ­ ühiskond areneb madalamatelt kõrgematele vormidele; ühiskond muutub üha organiseeritumaks, mitmepalgelisemaks, jaguneb erinevateks osadeks, segmentideks (institutsioonid). Osad kujutavad endast suhteliselt iseseisvaid ja terviklikke moodustisi, millel on kindel struktuur, juhtimisaparaat, funktsioonid ja neist segmentidest lõpp-kokkuvõttes ühiskond moodustubki. Need osad asetsevad ühiskonnas korrapäraselt üksteise kõrval nagu lahtilõigatud torditükid, olles omaette üksused ja samas teatud tervikut moodustades. See, millisel tasemel üks või

Õigus → Õigus
111 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

suhteliselt inimlikud. Üritati enam-vähem humaanset suhtumist rakendada pol vastastesse, ilmselt tsaariaja jäänusena. Paari aasta järel kadusid seal ära poliitvangide privileegid, koos hoiti nii kriminaale kui poliitilisi. Mida rohkem lisandus kriminaale, seda suuremaks läks nende ülemvõim poliitiliste vangide üle. Pöörduti tagasi selle juurde, et kõik vangid pidid tegema tööd, laagrid viidi üle isemajandamisele. Asi muutus organiseeritumaks, vangid jagati füüsiliste võimete kohaselt gruppidesse- kui töönormid täideti, siis saadi toiduportsjon kätte, kui normid jäid täitmata, siis toiduportsjone vähendati. 20Ndatel Solovetsi saarte näidislaagrid olid pigem GULagi sissejuhatuseks, kõige hullemini seal poliitiliste vastastega veel ei käitutud. OGPU aruanne- 1990 in hukati 1924 aasta jooksul, arreteeriti 18 523 inimest, sh 11 453 bandiiti

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun