· kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programmeerimine lillede istutamine tööpingi käsitlemisoskus juurdelõikamise oskus 5 Oskused jagunevad: Kohanemisoskused
aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus. Sa oled võimeline väiteid põhjalikult argumenteerima. Reaalainete inimesed ei oskagi hästi kirjutada Eesti keel on süsteemne keel ja reaalainete õppijatel on kergem mõista eesti keelt kui süsteemi. Postimene koostatu eksamitulemuste pingerea alusel on Tallinna
ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi-oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja – õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8. Teostaja – viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25) Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon – väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad,
A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371) PQ4R-i meetod aitab arendada järgmisi õpioskusi (Weinsteini ja Mayeri näitel): kordamis- ehk meeldejätmisoskus (suutlikkus hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus), arendus-ehk seostamisoskus (suutlikkus luua uue ja juba tuntu seosed), organiseerimisoskus (võime integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega), monitooroskused ( suutlikkus arendada õppimisel oma metagognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust), emotsionaalse kohanemise oskused (hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida). (Krull 2000: 369-370) Andersoni jt (2001) klassifikatsiooni tähenduses aitab PQ4R mudeli järgimine kaasa järgmiste
ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi-oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja – õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8. Teostaja – viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25.Kuidas talenti ära tunda? Talendi kriteeriumid Chua, CEB ja Langeraki järgi. CEB Aspiration Ability Engagement Baaskriteeriumiks on töösooritus ja saavutused.
või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega (RT I 2010, 41, 240). Kuna HEV koordinaator peab juhendama ka õpetajaid, siis võiks ju eeldada, et tal oleks kindlasti eripedagoogiline kõrgem (magistrikraadiga) haridus. Väga olulised on sealjuures tema isiksuslikud omadused: hea ja meeldiv suhtleja ning koostöövõime, empaatilisus, organiseerimisoskus, täpsus, järjekindlus, tolerantsus ja vastutustunne. HEV koordinaatori ülesannetes on väga oluline, kuid samas väga aega nõudev erinevate dokumentatsioonide täitmine, kus tuleb olla väga tähelepanelik ja täpne. Seda eelkõige juhtumite korral, kus õpilane saadetakse nõustamiskomisjoni, samuti on minu arvates üsna töömahukaks muutunud õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaartide täitmine. Väga täpne tuleb olla sõnavara
Õpioskuste (study skills) all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Baasoskused kuulamine, rääkimine, lugemine, arvutamine tunnetuslikud oskused organisatsioonilised oskused sotsiaalsed oskused Õppimisoskuste põhiliigid: C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist
omaette) 4. Seiraja hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi- oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8. Teostaja viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk,
Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. (Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.) 2. Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber sõnastada edastatud informatsioon, leida analoogiaid, anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga. 3. Organiseerimisoskus- aitab õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Organiseerimisoskuste kujundamine on sarnane üldistamis ja ülekandeoskuse arendamisega. 4. Monitooringuoskused- õpilase suutlikus teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava tegevuskava tõhusust ja korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. Eneseregulatsioonioskuse kujunemiseks tuleb luua vajalikud tingimused: anda
meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.2.Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber sõnastada edastatud informatsioon, leida analoogiaid, anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga.3.Organiseerimisoskus- aitab õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Organiseerimisoskuste kujundamine on sarnane üldistamis ja ülekandeoskuse arendamisega. 4.Monitooringuoskused- õpilase suutlikus teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava tegevuskava tõhusust ja korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. Eneseregulatsioonioskuse kujunemiseks tuleb luua vajalikud tingimused: anda õpilastele rohkem võimalusi