suuruse ostu iseloomu järgi ostu iseloom jaguneb: uus ostuülesanne - keerukaim juhtum, mis eeldab põhjalikku andmete kogumist ja alternatiivide hindamist otsene taasost - lihtsaim juhtum, sageli toimub lihtsalt laovarude uuendamine ilma alternatiivseid tooteid ja teisi hankijaid läbi kaalumata modifitseeritud taasost - vahepealne olukord, kus otsuse langetamiseks on vajalik mõningane lisaandmete kogumine ja alternatiivide võrdlus organisatsioonituru jagunemine: kaubandusturg tööstusturg ametkonnaturg Kaubandusturg org-le müüakse hulgi ning need omakorda tegelevad ostetud kaupade edasimüügiga tööstusturg: sageli müüakse org-le toorainet ja pooltooteid müüdavad tooted on rohkem tehnilist laadi, oluline on müügieelne- ja järgne teenindamine pakendil on rohkem kaitse- kui reklaamifunktsioon väga oluline on varustamise kindlus ja kiirus
Kindlasti tuleks teha ka prognoos. Seda olenemata sellest, kas usaldatavaid numbreid on või ei ole. Sellisel juhul tuleb aga valmis olla iga hetk oma andmeid korrigeerima niipea kui saadakse täiendavat informatsiooni. Sihtturgude analüüsi alapunkti alguses tuleks välja tuua turu segmenteerimise alus. Tüüpilisemad segmenteerimise alused eratarbijaturul on näiteks tarbijaid iseloomustavad: geograafilised demograafilised psühholoogilised näitajad. Organisatsioonituru segmenteerimise aluseks on kõige sagedamini: geograafilised näitajad organisatsiooni tüübid. Sihtturu analüüsi juures tuleks kindlasti püüda vältida alljärgnevaid võimalikke vigu, mida kahjuks küllaltki sageli siiski tehakse: Ebaselge sihtturu määratlemine Jälgida tuleks seda, et sihtturg on ikka õigesti määratletud. Liiga lai piiritlemine annab halva turustusefekti ning madala tasuvuse, liiga kitsas piiritlus tähendab aga kaotatud võimalusi.
näitajate abil. Kindlasti tuleks teha ka prognoos. Seda olenemata sellest, kas usaldatavaid numbreid on või ei ole. Sellisel juhul tuleb aga valmis olla iga hetk oma andmeid korrigeerima niipea kui saadakse täiendavat informatsiooni. Sihtturgude analüüsi alapunkti alguses tuleks välja tuua turu segmenteerimise alus. Tüüpilisemad segmenteerimise alused eratarbijaturul on näiteks tarbijaid iseloomustavad: geograafilised demograafilised psühholoogilised näitajad. Organisatsioonituru segmenteerimise aluseks on kõige sagedamini: geograafilised näitajad organisatsiooni tüübid. Sihtturu analüüsi juures tuleks kindlasti püüda vältida alljärgnevaid võimalikke vigu, mida kahjuks küllaltki sageli siiski tehakse: Ebaselge sihtturu määratlemine Jälgida tuleks seda, et sihtturg on ikka õigesti määratletud. Liiga lai piiritlemine annab halva turustusefekti ning madala tasuvuse, liiga kitsas piiritlus tähendab aga kaotatud võimalusi.
Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel valitakse ka sihtturuks passiivsed kasutajad, et tekitada huvi ja sellega tõmmata nad enda poole. Tootega seotud näitajaks on samuti hüved, mida tarbijad loodavad ostetava kauba kasutamisest saada. Inimese paneb tegutsema motiiv, sisemine jõud, piisavalt tungiv vajadus, mis nõuab rahuldamist. Motiiviks võib olla toote vastupidavus, mugavus, ökonoomsus ja staatus. Organisatsioonituru segmenteerimine Osa tarbijaturu segmenteerimise tunnuseid kasutatakse ka organisatsiooniturgude jaoks ja nendeks on: · geograafilised · tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel · tarbija tüüp on oluline kindlaks teha, kes on tarbija, millistesse riiklikesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ta kuulub. · tarbija suurus, mida mõõdetakse selliste näitajatega nagu müügimaht, rentaablus, käive ja müügikett.
Siia kuuluvad kulukad ostud valdkonnas, kus ettevõttel puudub eelnev kogemus. 344. · Otsene taasost - lihtsaim juhtum, sageli toimub lihtsalt laovarude uuendamine ilma alternatiivseid tooteid ja teisi hankijaid läbi kaalumata. Ostud on väikese riskiga ja suhteliselt odavad. 345. · Modifitseeritud taasost - vahepealne olukord, kus otsuse langetamiseks on vajalik mõningane lisaandmete kogumine ja alternatiivide võrdlus. 346. 347. Tarbijaturu ja organisatsioonituru võrdlus 348. 349. 350. 8. TURU-UURINGUD 351. 352. TURU-UURING on süstemaatiline, erapooletu ja terviklik turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. 353. 354. Turu-uuringud jagunevad: · Kvalitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kuidas?; Milleks?; Kas?)
1. turu määratlemine; 2. turu segmentimine; 3. sihtturgude valimine; 4. toote/teenuse positsioonimine valitud sihtturul. 3.1. Turu määratlemine Turundusteoorias võib turgu määratleda mitmeti. Turgu võib käsitleda kui potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogumina, aga turgu võib määratleda ka kui "kohta", kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks. (B2C) Organisatsioonituru moodustavad isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid kas edasimüümiseks või millegi tootmiseks. (B2B) 3.2. Turu segmenteerimine Turu segmentimine on protsess, mille käigus koguturg jaotatakse mõtestatud osadeks ehk segmetideks. Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega
aktiivsed kasutajad. Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel valitakse ka sihtturuks passiivsed kasutajad, et tekitada huvi ja sellega tõmmata nad enda poole. Tootega seotud näitajaks on samuti hüved, mida tarbijad loodavad ostetava kauba kasutamisest saada. Inimese paneb tegutsema motiiv, sisemine jõud, piisavalt tungiv vajadus, mis nõuab rahuldamist. Motiiviks võib olla toote vastupidavus, mugavus, ökonoomsus ja staatus. Organisatsioonituru segmenteerimine Osa tarbijaturu segmenteerimise tunnuseid kasutatakse ka organisatsiooniturgude jaoks ja nendeks on: geograafilised 22 tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel tarbija tüüp on oluline kindlaks teha, kes on tarbija, millistesse riiklikesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ta kuulub.
Toetusmeetmed aitavad tõhusamalt täita nii firma üld- kui turunduseesmärke. Mõistagi peab hea toetusplaan arvestama turundusmeetmestiku teisigi koostisosi: toodet, hinda ja turustust. Toetustega edastatakse ühele või mitmele inimesele mingi sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset vastukaja: kas teadmust tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist või midagi muud. Toetustöö on suunatud: avalikkusele; valitsusele; tarbijakaitseametile; tarbeturu ja organisatsioonituru tarbijatele; vahendajatele; aktsionäridele; töötajatele. Toetus peab olema suunatud igale huvirühmale omaette, arvestades selle eesmärke, vajadusi ja huve. Igas rühmas võib turundaja leida arvamusliidri, kelle hinnang mõjutab otseselt sinna kuuluvaid liikmeid. Tarbijast lähtudes on toetuse põhiülesanneteks: informeerimine; veenmine; meeldetuletamine; soodustuste pakkumine.
riiklik teave). Esmast infot saadakse küsitluse, vaatluse ja eksperimendi teel. 10. Turg Turgu võib käsitleda kui potensiaalsete ja tegelike ostjate kogumina, aga turgu võib ka määratleda ka kui ,,kohta" kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks (B2C). Organisatsioonituru moodustavad isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid kas edasimüümiseks või kellegile tootmiseks (B2B). Homogeensele turule minekuks kasutatakse lausturundust e diferentseerimata turundust rakendatakse ühte meetmestikku kõigi ostjate rahuldamiseks. Võib öelda, et sellised turud eksisteerivad ainult teoorias või siis tugeva defitsiidi tingimustes. Tegelikkuses on turud heterogeensed (koosnevad erinevate vajadustega tarbijatest) ja neid tuleb jaotada osadeks. 11
annaabi.ee 
